Tantsuetendus „bodyBUILDINGbody”

17. septembril ja 1. oktoobril tuleb Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna arhitektuuribiennaali näituse „Keha ehitus. Body Building” kontekstis esitlusele Maarja Tõnissoni performatiivne tantsuetendus „bodyBUILDINGbody” („kehaEHITABkeha”), mis loob meelelis-ruumilise kollaaži liikumise, heli, video ning näituse installatsioonide vahel.


17. septembril ja 1. oktoobril tuleb Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinna arhitektuuribiennaali näituse „Keha ehitus. Body Building” kontekstis esitlusele Maarja Tõnissoni performatiivne tantsuetendus „bodyBUILDINGbody” („kehaEHITABkeha”), mis loob meelelis-ruumilise kollaaži liikumise, heli, video ning näituse installatsioonide vahel.


„bodyBUILDINGbody”

„bodyBUILDINGbody”

See on aistinguline ruum, mis kutsub vaataja olukorra keskmesse, kuid jätab vabaduse ringi liikuda nagu tavalisel näitusel. Lavastus juhib meeli kõrgendatud tundlikkusega, et tuua nähtavale nähtamatu – inimkehade ja objektide vahelised seosed, kihid, seisundid. Kõige keskmes on liikuv ja reaktiivne keha, mis koosmõjus keskonnaga – helid, kehad, video, materjal, ruum -, ja toob esile aistingulised ja tajulised protsessid ning kogemused. See on konstrueeritud ja toores sensatsioonide maastik.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Ta lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning on õppinud Berliini Kunstide Ülikoolis. 2015 veebruaris esietendus Sõltumatu Tantsu Laval tema esimene sooloetendus „bodySHIFTbody”, mis oli esimene koostöö Tanel V Kullaga, kes on ka homme etenduva lavastuse „bodyBUILDINGbody” helilooja. Maarja looming uurib keha-meel suhet, otsides kinesteetilist empaatiat ja sünesteetilisi aistinguid.

Tallina arhitektuuribiennaali programmiga saab lähemalt tutvuda siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal
Hasso Krull (
2 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.
No Stress 2021. aastavahetuse retseptid
Foto: Maria Ader Studio
2 min

No Stress 2021. aastavahetuse retseptid

Olgugi, et restoranid on kinni ja külla kedagi neil päevil ei oodata, aitab Maria Aderi omanimeline toidudisainistuudio laisad kodukokad sel aastavahetusel hädast välja. Neid lihtsaid retsepte ei pea pelgama ka gurmaanid ja toidublogijad, sest nendes on ühendatud maitsev esinduslikuga – just nagu aastavahetusele…
RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad
Illustratsioon: Laura Vilbiks
6 min

RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval…