Tartmusis on avatud Sten Eltermaa näitus „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”

Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis on 17. detsembrini avatud Sten Eltermaa foto- ja installatsiooninäitus „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”.


Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis on 17. detsembrini avatud Sten Eltermaa foto- ja installatsiooninäitus „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”.

Sten Eltermaa „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”. Foto: press

Sten Eltermaa „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”. Foto: press

See on esimene muuseumidebüüt näitusesarjas Noor Tartu, mille eesmärk on pakkuda Tartuga seotud noortele kunstnikele võimalust esitleda oma loomingut kunstimuuseumis ja saada professionaalne produktsioonikogemus.

„Brüsseli prelüüd” toob näitusekülastaja ette Brüsselis valitsushooneid koondava Eurokvartali arhitektuuri võimujooned ja vastuolulisuse. Võõrandunud modernistlike administratiivhoonete anonüümne arhitektuur on aina aktuaalsemaks saamas ka koduses Eestis, kuhu kerkivad samuti üksteise järel pilvelõhkujad, superministeeriumid ja peakontorid.

Brüsseli Eurokvartalit iseloomustavad klaasfassaadid, postmodernsed vormi- ja materjalimängud ning neutraalsust ja avatust taotlev arhitektuur. Samas on selle osaks ka suletud tsoonid, kõike ning kõiki jälgivad ja salvestavad videokaamerad ning hambuni relvastatud sõjaväepatrullid, kes tänavatel ümbrust kontrollivad.

Eltermaa on Brüsselis viibides mänguliste ja leidlike vahenditega uurinud elukeskkonna ja elaniku vahelisi seoseid, praktiseerides loomupärast uitamisvajadust, nii-öelda psühhogeograafiat. Kunstnik kaardistab vastuoluliste taotlustega ruumi, mis näib läbipaistvate klaaside taga avatuna, olles samas peegeldav ja rangelt suletud.

Foto- ja installatsiooninäitus „Brüsseli prelüüd” ühendab ja arendab edasi Eltermaa varasemaid projekte: fotoseeriat „In Limbo” ja „Hüdrostaatilised objektid”.

Näitust saadab samanimeline pisitrükis, milles sisalduvad intervjuu, fotod ja artikkel tutvustavad Eltermaa loomingut ning annavad näitusele täiendavat tausta.

Lisainfot leiad siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Pungi nägu Nõukogude Eestis
Merka ja Co. Foto: Arno Saar
Merka ja Co.
1 min

Pungi nägu Nõukogude Eestis

Kolmapäeval, 15. novembril avatakse Tallinnas Dokfoto Keskuses (Telliskivi 60a, B-hoone) näitus „Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis”. Kristel Lauri ja Toomas Järveti kureeritud väljapanekul eksponeeritakse punkarite üksik- ja grupiportreesid, et anda publikule võimalus vaadata tolleaegsetele mässajatele ja vabadele hingedele n-ö silma.
Arvustus: Digitaalsed jänesed metsas
Näitusevaade. Foto: Peeter Laurits
Näitusevaade.
3 min

Arvustus: Digitaalsed jänesed metsas

Vaal galeriis võib Peeter Lauritsa kureeritud näitusel „Surnu suusad. Kuidas seletada metsa digitaalsetele jänestele” näha teoseid ehtekunstist videoinstallatsioonideni. Erinäolised kunstnikud moodustavad huvitava võrgustiku, kusjuures enamik töid on valminud just selle näituse jaoks.
Anna hoogu: Roma laste ja fotograaf Annika Haasi raamat „Meie, mustlased“
Foto: Annika Haas
1 min

Anna hoogu: Roma laste ja fotograaf Annika Haasi raamat „Meie, mustlased“

Dokumentaalfotograaf Annika Haas on koos roma lastega kokku panemas fotoraamatut Eestis elavate romade kogukondadest, kus kaante vahele pannakse nii Haasi kui ka laste enda tehtud fotod.
Müürileht