Hea muusika laveerib erinevate teadvustasandite vahel, miksib emotsioone, ajab vahel segadusse. Tartu Popi ja Roki Instituudi „Sfääride muusika” eksisteerib mitmes unikaalses maailmas korraga, piiludes kord sisse ühe ilma uksest, kord uidates kaugemale.

Helide esimene tasand on tuttavlik retro, midagi koduselt sooja, lihtsat ja sõbramehelikult lehvitavat. Tegu on muusikaga, mis meenub algklasside laulutunnist või külajaanitule pillimehe repertuaarist, ent selline lihtsus pole primitiivsus, vaid see väljendab filigraanselt eneseirooniat. Metafoorirohke helikeel kutsub lahti mõtestama igapäevasündmuseid ega karda laulda ka argiidüllist, kortsus pükstest ja päikesepõletusest.

Sellele tuumale on peale kuhjatud futuristlikke helisid, klassikalist rokikõla, midagi džässist ja svingist. Hõljuvalt kerge naisvokaal ja kodune kutsuvus vaheldub ekstsentrilise ja elektroonilise arvutimängumuusikaga. Tartu Popi ja Roki Instituudi sfäärid ei pruugi olla esmapilgul kuulajale lõpuni mõistetavad. Muusika ootab lahtimuukimist, tühjust ja täidetust tuleb interpreteerida ning tõlgitsusvõimalus loob igaühele unikaalse maailma.

Albumi palad on eripärased, ent ometi jääb kõlama mingi ühine keel, tunne ja stiil, mis liidab siiruviiruliseks ja kullakarvaliseks tervikuks arvukate pillide kõla, erinevad žanrid ja vahelduvad vokaalid.