Tartu Talvemuusika Festival näitab noori klassikatähti

Tartu Talvemuusika Festival tuleb kohe uue aastaga ehk 1.–7. jaanuaril Jaani kirikusse, nagu ikka, näitama Maarjamaa noori klassikatähti.

Tartu Talvemuusika Festival tuleb kohe uue aastaga ehk 1.–7. jaanuaril Jaani kirikusse, nagu ikka, näitama Maarjamaa noori klassikatähti.

Tartu Talvemuusika Festival 2016. Foto: Elke Unt

Tartu Talvemuusika Festival 2016. Foto: Elke Unt

Festival algab 1. jaanuaril kell 14 galakontserdiga „Talendid kodus!” ning tutvustab Euroopa muusikakõrgkoolides õppivaid eesti muusikuid, kellest astuvad üles näiteks vioolamängija Karen Kriit, löökpillimängija Tiit Joamets, organist Arno Humal jpt.

Tiheda programmi hulgast leiab ka kolmekuningapäeval toimuva kontserdi, mis toob esinema Tartu andekad õed Mutsod, kellest sopran Sigrid Mutso on Vanemuise ooperiteatri solist, Marta ja Anna viiuldajad ning Maria mängib tšellot. Kõik õed on jalge alla võtnud professionaalsete muusikute karjääritee ning nende esituses kõlab 6. jaanuaril Claude Debussy ja Mart Saare looming.

Festivali lõpetavad 7. jaanuaril kaks kontserti. Kell 14 algav päevakontsert on pühendatud Eesti ja Soome 100. juubelile. Pianist Andre Hinn kannab ette Tartus tegutseva helilooja Alo Põldmäe „Tartu pildid” klaveritsükli, mis on tervikuna ühtlasi selle teose esmaettekanne, ning koos viiuldaja Saimi Kortelaineniga esitatakse ka helilooja viiulisonaat. Lisaks Põldmäele kõlab Soome helilooja Erkki Melartini klaverimuusika.

Festivali viimasel üritusel astub klarnetist Erle Kondi juhtimisel üles klarnetikvintett, kelle esituses kõlab nii Mozarti klarnetikvintett, Prokofjevi Uvertüür heebrea teemadel klarnetile, klaverile ja
keelpillikvartetile kui ka noore Tartu helilooja Marta-Liisa Talveti looming.

Lisainfo ja kogu mahuka kava leiab Tartu Talvemuusika Festivali Facebooki lehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal
Hasso Krull (
2 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.
No Stress 2021. aastavahetuse retseptid
Foto: Maria Ader Studio
2 min

No Stress 2021. aastavahetuse retseptid

Olgugi, et restoranid on kinni ja külla kedagi neil päevil ei oodata, aitab Maria Aderi omanimeline toidudisainistuudio laisad kodukokad sel aastavahetusel hädast välja. Neid lihtsaid retsepte ei pea pelgama ka gurmaanid ja toidublogijad, sest nendes on ühendatud maitsev esinduslikuga – just nagu aastavahetusele…
RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad
Illustratsioon: Laura Vilbiks
6 min

RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval…
Müürileht