Kas mäletate aega, mil kõik veel Orkutis olid? Interneti teed on etteaimamatud ja 2016. issanda aasta veebruaris saame ainult meenutada igatsevalt neid kummalisi ja naljakaid kommuune, milles sai omal ajal ikkagi palju meeldivalt jaburat lora aetud.

Päris naljakas on see, et Orkuti ja Facebooki loomise vahe on tegelikult väga väike, jääb päevadesse. Orkut käivitus 2004. aasta jaanuari lõpus ja FBle lõi Zuckerberg ühikas hääled sisse pelgalt paar nädalat hiljem.

Ometi tundub nüüd tagantjärele – vähemasti kui kohalikku konteksti vaadata –, et mingi aja olid „kõik” Orkutis ja siis ühel hetkel koliti suhteliselt kiiresti kogu seltskonnaga Facebooki üle, justkui üks oleks teist ka ajalise eksistentsi mõttes otseselt asendanud. Omamoodi kurioosumina õnnestus mul 2004. aasta Arvutimaailma juuninumbrisse lausa vana Orkuti endaga väike intekas teha. Portaal sai nime türgi päritolu autori ja progeja Orkut Büyükkökteni järgi.

Eestis oli Orkut selle kevadega juba täitsa popiks saanud ning seetõttu sai ajakirja kirjutatud üldisem pikem looke sotsiaalvõrgustikest (ei mäletagi, mida seal üldse Orkuti kõrvale toodud sai, äkki mingeid jutukaid? FBd vaevalt). Seega saatsin Orkutile meiliga mõned küsimused ja mäletan, et ta vastas jube igavalt, aga sellised need meiliintervjuud sageli on. Vähemalt vastas, asi seegi.

Peaks Orkuti endise liikmena vist nüüd distantsilt vaatama ja FBga võrdlema? Ses plaanis tundub „Orks” ikka märksa lahjam, süütum, absurdsem ja naljakam nähtus kui Facebook. Aga eks mu enda elugi oli varajastes kahekümnendates ilmselt naljakam, absurdsem, lahjam ja süütum. Igatahes meenutas Orkut juba värvikombinatsioonilt koduselt-hubaselt vanaisa taskurätti. Helesinine, roosa, tumedam lillakas toon, valge võrdluses FB asjalikuma tumesinise ja halli komboga.

Aga sisus oli peamine erinevus see, et inimesed ajasid minu arust peaaegu kõikjal Orkutis lolli juttu ja tegelesid eeskätt naljatlemisega. Väga tõsiselt ei võtnud seda vist küll keegi. Ja suurem osa kommuunidest oli erakordselt totakate nimedega ja just selleks mõeldudki, et seal möla aetaks; või siis igas asjalikumat sorti kommuunis tegutses vähemalt üks korralik troll, kelle trollimine suurt segadust tekitas. Minimalistlikku absurdinalja, pohhuismi ja situatsioonikoomikat, mida FBs väga palju pole (sest kõik tahavad, et neist õigesti aru saadaks), toodeti Orkutis rohkelt. Segast peksvate eestlaste vahel hängisid oma juttudega ja tekitasid lisakoomikat nende rahvuste esindajad, kellega meil praktiliselt midagi ühist pole – brasiillased, Pakistani ja India elanikud, paar ameeriklast ka vahele.

Mul õnnestus olla umbes paarikümne kommuuni modeks, nende hulgas sellised pärlid nagu „Paide Tehisjärv on lahe”, „Puhkus imeb!”, „Endarokk”, soome kirjaniku Antti Tuuri fännigrupp kolme ja hiljem kahe liikmega ning muud säärased. Hoogne möll ja kooseluseaduse debati mõõtu vastastikune sõimlemine käis alatasa värvikas kommuunis „No Dagö”.

Vedelesin Orkutis noil päevil ehk ca aastatel 2004–2008 suure osa ööpäevast ja nagu öeldud, siis ma ei mäleta, et kellegi jaoks oleks Orkut olnud jube tõsine koht, paik mingi agendaga tegelemiseks, nagu FB seda nüüdsel ajal on. Tõsiseltvõetavus sotsiaalse meediumina oli suuresti puudulik, asjalikus mõttes kasutati seda ehk vaid näiteks mingite kontsertide ja ürituste korraldamisel ja neist teavitamisel. Kui kellegi jaoks on tagantjärele mulje teistsugune või kui kellelgi õnnestuski seal väga palju mingeid asjalikke asju ajada, siis palju õnne.

Ja FB? Saan rääkida kolimisest jällegi vaid enda vaatenurgast. Passisime Robert Kõrvitsaga FHMi toimetuses tööl ja tema teatas mingil hetkel, et hakkab FB-meheks ja kolib sinna. Mina progressi ei näinud ja jäin Orkutisse veel pikalt, kuigi tegin hammaste kirinal ka endale 2008. aastal konto, mis niisama tühja seisis. Esialgu jäi Orks ikka olulisemaks kohaks, see oli esimene valik äkki kusagil 2010. aastani – aga siis oli kõik, kommuunides ulgus tuul, üleüldine suur rahvaste rändamine oli ära toimunud ja Orkutiga oli šluss. Pidin järgnema.

Nüüd pakub FB kõikide muude elu korraldavate funktsioonide seas veel sellist arheoloogilist featüüri nagu „Memories” ehk kuvatakse sinu postitusi ja tegusid samast kuupäevast aastate tagant. Kui vaatan praegu seda, millised on minu esimesed, 2010.–2011. aasta FB postitused, siis tõesti, neist kumab läbi Orkut, mingi hoopis teine maailm – sageli mulle endale arusaamatud ühesõnalised (vist?) naljad, seletamatud laused, mingid lapsused. Justkui mõni teine inimene oleks need kirjutanud.

Ehmatav! Sest tahaks tõesti loota, et viis aastat FBs ei muuda inimest nii palju asjalikumaks, analüütilisemaks, kõike rohkem selgitavaks ja ratsionaalsemaks – aga kurat seda teab. Õudne lugu sel juhul. Sooviks rohkem Orkutit meie kõigi eludesse.