Pidude, kontsertide ja teatrietenduste plakatid plankudel, mis aja jooksul teiste plakatitega kattuvad või vihmaga tänavale kooruvad on iga linna, küla ja alevi igapäev. Sibulafestival, vanavaralaat, kunstinäitus, järjekordne Haigla Peo plagu, mille keegi enne ürituse toimumist pihta otsustab panna…

Homsest kuni aeg nad hävitab ilmub linnapilti veel üks omamoodi versioon plakatikunstist ehk Andre Visnapuu näitus, mille puhul on üheaegselt tegu plakatitega jalgrattavõistlusele Tallinn Leg Days kui ka fotonäitusega linnaruumis, mis kajastab fixed gear jalgratta subkultuuri igapäevast elu Tallinnas viimase nelja aasta jooksul.

Ürituse korraldaja, kuraatori ja graafilise disaineri Mathias Väärsi sõnul kujunes näituse idee välja, mõeldes millised võiksid fixed gear rattakultuuri harrastava grupeeringu Team Vänt korraldatava võistluse plakatid olla. „Jõudsin järeldusele, et otsest reklaami linnas vaja pole, selle asemel võiks näidata Andre pilte, mis on kindlasti inimesele tänavalt palju põnevam, kui tavaplakat infoga, mis teda ei huvita,” ütleb Väärsi.

Fixed gear’iks nimetatakse ühekäigulist jalgratast, mis oli kuni 1920. aastateni valdav sõiduvahend. Kuni 1990. aastateni tunti seda jalgratast peamiselt trekirattana, millega vaid velodroomil sõideti, aga 1980. aastatest võeti Kanada ja USA rattakullerite poolt jalgratas sõitmisele ka linnas, kus seda jätkuvalt nii transpordiks kui võistlemiseks kasutatakse. Nüüdseks on seda rattatüüpi saatnud tõeline kultus ja ülemaailmne buum, millel ei näi lõppu tulevat. Käesoleval ajastul, kui tehnoloogia muudab elu järjest hoomamatuks, on lihtsa ja põhilise juurde tagasituleku idee saanud ka elustiili osaks. See on kontrakultuur, mis ei loo lahendusi tehnoloogia arengust, vaid langetab selle asemel vastutuse sõitjale, inimesele endale.

Fotonäituse info Facebookis.