Team Vänt toob rattakultuuri seintele

Homsest kuni aeg nad hävitab ilmub linnapilti omamoodi versioon plakatikunstist ehk Andre Visnapuu näitus, mille puhul on üheaegselt tegu plakatitega jalgrattavõistlusele Tallinn Leg Days kui ka fotonäitusega linnaruumis, mis kajastab fixed gear jalgratta subkultuuri igapäevast elu Tallinnas viimase nelja aasta jooksul.

Pidude, kontsertide ja teatrietenduste plakatid plankudel, mis aja jooksul teiste plakatitega kattuvad või vihmaga tänavale kooruvad on iga linna, küla ja alevi igapäev. Sibulafestival, vanavaralaat, kunstinäitus, järjekordne Haigla Peo plagu, mille keegi enne ürituse toimumist pihta otsustab panna…

Foto: Andre Visnapuu

Foto: Andre Visnapuu

Homsest kuni aeg nad hävitab ilmub linnapilti veel üks omamoodi versioon plakatikunstist ehk Andre Visnapuu näitus, mille puhul on üheaegselt tegu plakatitega jalgrattavõistlusele Tallinn Leg Days kui ka fotonäitusega linnaruumis, mis kajastab fixed gear jalgratta subkultuuri igapäevast elu Tallinnas viimase nelja aasta jooksul.

Ürituse korraldaja, kuraatori ja graafilise disaineri Mathias Väärsi sõnul kujunes näituse idee välja, mõeldes millised võiksid fixed gear rattakultuuri harrastava grupeeringu Team Vänt korraldatava võistluse plakatid olla. „Jõudsin järeldusele, et otsest reklaami linnas vaja pole, selle asemel võiks näidata Andre pilte, mis on kindlasti inimesele tänavalt palju põnevam, kui tavaplakat infoga, mis teda ei huvita,” ütleb Väärsi.

Fixed gear’iks nimetatakse ühekäigulist jalgratast, mis oli kuni 1920. aastateni valdav sõiduvahend. Kuni 1990. aastateni tunti seda jalgratast peamiselt trekirattana, millega vaid velodroomil sõideti, aga 1980. aastatest võeti Kanada ja USA rattakullerite poolt jalgratas sõitmisele ka linnas, kus seda jätkuvalt nii transpordiks kui võistlemiseks kasutatakse. Nüüdseks on seda rattatüüpi saatnud tõeline kultus ja ülemaailmne buum, millel ei näi lõppu tulevat. Käesoleval ajastul, kui tehnoloogia muudab elu järjest hoomamatuks, on lihtsa ja põhilise juurde tagasituleku idee saanud ka elustiili osaks. See on kontrakultuur, mis ei loo lahendusi tehnoloogia arengust, vaid langetab selle asemel vastutuse sõitjale, inimesele endale.

Foto: Andre Visnapuu

Foto: Andre Visnapuu

Fotonäituse info Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal
Hasso Krull (
2 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.
No Stress 2021. aastavahetuse retseptid
Foto: Maria Ader Studio
2 min

No Stress 2021. aastavahetuse retseptid

Olgugi, et restoranid on kinni ja külla kedagi neil päevil ei oodata, aitab Maria Aderi omanimeline toidudisainistuudio laisad kodukokad sel aastavahetusel hädast välja. Neid lihtsaid retsepte ei pea pelgama ka gurmaanid ja toidublogijad, sest nendes on ühendatud maitsev esinduslikuga – just nagu aastavahetusele…
RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad
Illustratsioon: Laura Vilbiks
6 min

RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval…
Müürileht