Oktoobris ilmus The Boondocksi uus album „How to Build a Love Bomb”. Armastusepommi asemel sai valmis aga vitamiinipomm, mis tekitab keset talve kerge kognitiivse dissonantsi.

Kuulaja viiakse sooja indie-noortefilmi, milles peategelane üritab end leida. Plaat on ühtlane narratiiv loogiliste tõusude ja mõõnadega. Roadtrip’ilikus helguses troonivad noore hinge tagantjärele tarkus ja naiivsusega laetud elujanu. Jutustaja rollis solist tunnistab ausalt karile jooksnud suhteid ja painavaid eksistentsiaalseid küsimusi. Kõik katkine tuleb aga minema visata ja lennata uusi unistusi jahtima. Seikluslikku eneseotsingut saadavad kõrged taustavokaalid ja mõnusalt meloodilised kitarripartiid. Viimased mõjuvad kui peategelasele kaasaelav koor või sõbrad, kes kommenteerivad toimuvat või teevad selle üle elutervet nalja.

Indie-atmosfääri võimendab ka retrohõngulisus, mis viib albumi tegevuse kaugele fantastilisse minevikku, kus päevad olid pikemad, rokiklassikud jõudsid oma karjääri tipphetke ja kõik tänapäeva vintage-poodides leiduv oli esimest korda moes.

Ideaalne rõõmus indie-rokk võiks pakkuda kuulajale tervislikku eskapismi või vähemalt panna kõndides sammu kiirendama. „How to Build a Love Bomb” saab nimetatuga vabalt hakkama.