Kui ma TMW esimesel õhtul käisin ennekõike kitarribände ning teisel elektroonilisemat muusikat kuulamas, siis laupäevaks otsustasin juba varakult valida samuti midagi eelnevatest õhtutest erinevat ning seadsin sammud Sinilinnus toimuvale hip-hop showcase’ile.

Juba uksest sisse astudes oli aru saada, et õhus on midagi hoopis teistsugust. Mis täpselt, ei oskagi sõnadesse panna, aga minu jaoks oli tegemist TMW asjadest kindlasti kõige parema energia ja meeleoluga õhtuga. Ja üheks peamiseks süüdlaseks selles võib julgelt pidada Gorõ Lana’t, kes esimesena lavale astus. Kui eelmistel õhtutel kella kümne ajal inimesed alles vaikselt kogunesid, võtsid hoogu ja kuulasid viisakalt seinale nõjatudes bände, vahepeal tagasihoidlikult plaksutades, siis Gorõ Lana ajal oli tervel saalil juba käed üleval ning energiliselt kõiguti ja tantsiti biidirütmis kaasa. Kahtlen, kas mõni teine artist oleks sellise trikiga hakkama saanud.

Kes veel ei tea, misasi see Gorõ Lana on, siis tegemist on nüüdseks juba 10 aastat Eestis tegutsenud venekeelse 5-liikmelise hip-hop bändiga, mis minu senise kogemuse põhjal on üks hinnatumaid ja austatumaid räpigruppe üldse. Ja seda üldsegi mitte mingis väikses kitsas ringkonnas. Rääkimata sellest, missugust rolli omavad nad eesti ja vene noorte vahelistes suhetes – kõikidel poliitikutel ja riigiametnikel, kes oma kontorites erinevaid keerulisi integratsiooniprojekte püüavad välja mõelda, soovitaksin läbi astuda mõnelt Gorõ Lana esinemiselt ja vaadata ka publiku hulgas ringi ja näha, mis tegelikkuses töötab. Ma ainuüksi juba sellepärast, et nende riimidest paremini aru saada, tahaksin vene keele endale lõppude lõpuks ikkagi selgeks teha.

Aga tagasi tulles nende TMW laivi juurde, siis ei saa üle ega ümber sellest positiivsest energiast, mis nendest poistest kiirgab. Nad on intelligentsed ja asjalikud. Nad räägivad asjadest, mis tulevad südamest ja on neile olulised. Nad ei hüppa sulle näkku mingi toore ülbusega. Nad ei ürita olla lahedad, vaid nad ongi lahedad. Nad on kogu hingega asja juures. Ja neil on ülihea saundiga kvaliteetsed ja kaasahaaravad biidid, mille peamiseks loojaks on Photoindustries. Lisaks oli bändiga laval ka saksofonimängija, kes tegi kogu asja veelgi hubasemaks ja muusikaliselt nauditavamaks. Laivi lõpuks tundsin oma näol totrat naeratust ja sisemist heaolutunnet ja tahtsin neid kuulata veel ja veel (pean tunnistama, et öösel koju jõudes kuulasingi enne magama jäämist hunniku nende lugusid veelkord üle). Õhinal ootan nüüd ka Gorõ Lana peagi ilmuvat uut albumit nimega „Mesi”.