Meie arhiivi põhjast tõstab taas pead rubriik „TOP 10”, millele vastajad seavad ritta oma lemmikasju, lugusid erinevateks elujuhtumiteks, mälestusi või kes teab mida veel. Seekord anname sõna värskelt oma uue albumi „SEVEN” ilmutanud Bert On Beatsile, kes jagab aastate jooksul kogunenud nippe muusika produtseerimiseks.

1. Volüüm

Proovige vähemalt 60 protsenti ajast muusikat teha, kuulata, analüüsida ja miksida „vaiksemalt”, umbes nii 80 detsibelli maksimum. Valjult kõlavad lood, nii klappides kui ka kõlarites, on üldjuhul „retsilt ägedad bängerid”, aga järgmine päev võib tunduda, et mida ma siin nüüd teinud olen, täielik jama. „Vaiksemalt” kuulates hakkate aru saama, mis on liiga vali, mis on liiga vaikne. Kõrvad ei väsi nii kiirelt ära ja tehnilised otsused püsivad pikemalt adekvaatsemad. Kokkuvõttes aitab vaiksemalt kuulamine ära hoida ka mürakahjustusi. 

2. Ruum ja akustika

Ruumi akustiline töötlus on muusikaproduktsiooni ja miksimise puhul pea kõige igavam, kuid üks kõige kriitilisem ja olulisem lüli. Tehke see korda, sest 10 000-eurosed kõlarid vannitoas kõlavad ikka nagu 10 000-eurosed kõlarid vannitoas. Sellega hoiate kokku aega, misläbi saavutate soovitud balansi kiiremini ning keskenduda saab rohkem loomingule kui tehnilisele poolele. Alati võib muusikat teha ka klappidega, kuid arvestama peab sellega, et enamus maailmast kuulab muusikat kõlaritega, mis tähendab, et enamjaolt ilma kõlarite referentsita ei pääse. 

3. Valmisolek

See võib olla individuaalne, kuid väikeses koduses produktsioonistuudios loomingu salvestamisel oleks mõistlik kõik seaded, juhtmed ja ühendused sättida nii, et kogu süsteem käivituks paari kolme nupuvajutusega ja saaks kohe selle põhilise tegevusega pihta hakata. Inspiratsioon on õrn ja kõik liigsed installimised, juhtmete ühendamised jms võivad kogu „ühenduse” katkestada. Sama soovitaks teha ka arvutis. Töötada välja just enda vormile sobilik isiklik template, mida saate vajadusel hõlpsasti muuta. Template ei tähenda seda, et kõik lood hakkavad ühtemoodi kõlama. Ei. Kõigil meil on välja kujunenud lemmikpluginad, -sündid, -kaustad jne. Valmistage ette ja saate rohkem tegeleda muusika loomisega. Kõige mõttetum ajaraiskamine on loomingu ajal menüüdes surfata ja kastidest juhtmeid otsida.

4. Paus

Proovige produktsiooni ja/või miksimise vahele teha pause. Pange musa kasvõi viieks minutiks kinni, minge tehke kohvi, vaadake korra aknast välja või kui on aega, tehke üks väike jalutuskäik ilma muusikat kuulamata, netis surfamata, helistamata. Kui kaks tundi järjest kick-trummi valida, võib enam-vähem kindel olla, et järgmine päev on see vaja jälle välja vahetada.

5. Vaheldus

Ärge jääge ühe loo juurde toppama. Kui mõte jookseb kokku või asjad ei toimi, võtke teine. Vahel on hea ja värske teha ka paari kolme lugu paralleelselt. 

6. Vähem on rohkem

Mute-funktsioon, vaikus ja/või paus on väga võimas produktsioonivõte. 

7. Inspiratsioon

Kui tundub, et kõik ideed on otsas ja loome kanaldamisel tihe filter ees, siis proovige vahelduseks mõnda muud loomingulist tegevust. Või katsuge luua mõnes teises keskkonnas kui oma stuudio. Maalige, tantsige hea DJ-seti järgi, tehke teistega koos muusikat või proovige oma päevarutiinis kasvõi üheks päevaks midagi muuta, à la minna auto asemel tööle jala, bussiga, rattaga või vastupidi. Teinekord võib kanalite puhastamiseks kuulata ka mingit albumit, žanrit, raadiojaama vms, mis teile absoluutselt ei meeldi. See annab kindlasti uusi mõtteid. Kui ei, siis kasvatab vähemalt iseloomu.  

8. Kuulake palju muusikat

Muusikutel on see halb asi, et loomise ajal ei saa samaaegselt muud muusikat kuulata. Aga kui parasjagu midagi ise ei tee, siis proovige tarbida nii palju uut ja vana kraami, kui võimalik, just nendest süsteemidest, kus tavaliselt oma muusikat kuulate. Nii saab ka teinekord aru, millised balansid teistes lugudes mänglevad, mis ruumid mängivad ja mis mitte, mida võiks ise testida ja kuidas üks või teine süsteem mingit lugu tõlgendab.

9. Kuidas lugu lõpetada?

Kui ühedetsibellistest muudatustest, paarist noodist või trummilöögist enam midagi suurt ei muutu, siis on aeg otsad kokku tõmmata 

10. Arvutiga saab ju „kõik ära teha”

Analoog vs. digitaalne on olnud vaidluste ja lõputute arutelude teemaks juba aastaid. On levinud ütlemine, et „tänapäeval on kõik võimalik arvutiga ära teha”. Jah, täna saab ainult rüperaaliga peaaegu kõik asjad „ära teha”, aga kas muusika loomine peaks olema lihtsalt ühe asja „ära tegemine”? See võiks enamuses olla just lõbus testimine, katsetamine, millegi uue leidmine, vana uueks loomine, muutmine, sünteesimine jne. Mu soovitus oleks siiski kõikide menüüdes surfamiste ja netist sämplite tõmbamise vahele laenata, soetada või rentida mõni analoogkitarripedaal, -süntesaator, -trummimasin, akustiline pill, mikker, löökriistad vms. Nii saab muusikale käed külge panna ja näiteks läbi pedaali re-amp’ides, sünti kruttides vms leida momente, mida kontrollitud digitaalmaailmas nii tihti ei juhtu. See, kas keegi toimetab analoogis või digitaalmaailmas on kindlasti individuaalne, kuid varem või hiljem proovivad kõik ka analoogset lähenemist.