„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord vaatame Ave Sophia Tölptiga otsa tema juhitava, äsja 10. sünnipäeva tähistanud Music Estonia tehtud tööle ja tulevikuplaanidele.

Mis on sinu jaoks kõige olulisemad arengud, millega Music Estonia on viimaste aastate jooksul Eesti muusikavaldkonda panustanud?

Suurimate arengute hulka võib lugeda kahe haru käivitamise – üks kontserdikorraldajatele ja -paikadele ning teine mänedžeridele –, ekspordirahastuse koordineerimise, muusikaettevõtluse õppekava avamise, valdkonna tunnustamise uuele tasemele viimise, valdkonna huvide kaitsmise ja arendusprogrammide jätkuva käivitamise, Baltimaade koostööd ja meie delegatsioonide taseme. Väga oluline on Music Estonia rahvusvaheline hinnatus – osalemine juhatuste töös, Euroopa projektides jne, mis toob valdkonnale tagasi vajalikku infot, programme ja kontakte. Ma arvan, et kõige-kõige olulisemaks võib aga lugeda asjaolu, et oleme toonud valdkonna kokku ja see on ka jäänud kokku.

Öeldakse, et otsustajate veenmiseks on vaja näidata neile numbreid. Kuidas see väide Music Estonia kogemuse põhjal paika peab?

Üldine andmestik ja majanduslik mõõde on äärmiselt olulised – see, milline on aasta-aastalt muusikaturu seis, kui palju on selles vallas tegijaid, kus näeme muusikasektori puhul kasvu või langust, millist tulu loob muusikasektor kaudselt teistes sektorites, mis on ühe suurürituse panus laiemalt jne. Oleme algatanud selleks eri uuringuid ja panustame ka täpsema andmemudeli tekkeprotsessi riiklikul tasandil. Paljuski ka peljatakse ainult majandus- või muudele arvudele toetumist, sest siis võib öelda, et väiksemate tegijate kasv või tulu pole piisavalt suur, ning kogu n-ö iseseisev muusikatööstus võib kõrvale jääda. Kuid siin ongi väga oluline silmas pidada, et nähtava majandusliku kasvu toovadki suured ettevõtted ja tegijad, aga selleks et suuri juurde tekiks, tuleb pöörata tähelepanu väiksematele tegutsejatele turul ja kindlustada toimiv sektor. Seega on see üks suur kombinatsioon, aga ilma majandusliku mõõtme ja andmeteta ei saa üldse midagi järeldada. Andmeid ja mõju-uuringuid on vaja valdkonnal endal, rahastajatel ja poliitilistel otsustajatel. See on n-ö baasprofülaktika, mis peab tagatud olema, kui soovime valdkonnas edasisi strateegilisi plaane teha. 

Mis on sinu arvates Eesti muusikavaldkonna suurimad pidurid?

Vahepeal on mul tunne, et me ei toeta piisavalt tegijaid, kellel juba läheb hästi. Tegelikult tuleb hoogu juurde anda ka sellele, mis on saavutanud mingil tasandil edu. See on investeering kõigile, nii tegijatele kui ka ühiskonnale. Lisaks võitleme praegu uuesti tõusva käibemaksuprotsendiga, mis pidurdab saabuvate kärbete kõrval kindlasti valdkonna tiibu. Ma arvan, et meile annaks uue hingamise see, kui tervel valdkonnal ja seda toetavatel institutsioonidel sünniks järgmiste aastate kohta korralik visioon. 

Mida näed sina Eesti muusikatööstuse Nokiana?

Meie kirglikke professionaale ja töökat talenti. Kõik algab ikkagi sellest, et meil peab olema eduka talendi ümber hea tugivõrgustik, ilma selleta on keeruline maailmas läbi lüüa. Kümne aastaga on meil tekkinud hulk väga asjalikke ja tugevaid professionaale, kelle initsiatiivikust ja motivatsiooni tuleb hoida. Lisaks koostöö lähiriikidega – Põhja-Balti muusikatööstuse arendamine ja Marju Lauristini kuldsete sõnade järgi Läänemere muusikapealinnaks saamine. 

Mis on teie järgmiste aastate suuremad eesmärgid?

Muusika ja teiste sektorite koostööle jätkuva hoo andmine, ekspordirahastuse olemasolu ja kasv, korralik andmestik ja iga-aastased muusikasektori mõju-uuringud, Põhja- ja Baltimaadega sihitud koostööd ja tugeva võrgustiku loomine ning kõik see, mida meie sektor soovib ja meilt ootab!