„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib oma tööst äsja Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta valguskunstniku tiitli pälvinud Timo Tali.

Kuidas saab kellestki valguskunstnik? 

Aus vastus on see, et valguskunstnikuks saab siis, kui tahad. Koolid, nagu Viljandi kultuuriakadeemia, aitavad kindlasti palju kaasa, aga sinus peab olema tahet luua tehnilise ja kunstilise maailma sümbioosi ning pakkuda inimestele emotsioone olenemata sellest, et see töö pole lihtsate killast.

Ma ise olen õppinud töö käigus. Loomult olen pigem tehniline inimene. Loovat poolt on tulnud juurde õppida ja arendada, et mõte lendaks ja suudaks raamidest välja mõelda. Olen suur uue tehnoloogia fänn ja üritan alati jälgida, mis mujal maailmas toimub, see aitab end arendada. Mul on ka kaameratöö taust, seega televisiooniga koostöö tegemine on minu jaoks küllaltki lihtne.

Kirjelda lühidalt oma tööülesandeid inimesele, kes pole selle alaga varem kokku puutunud?

Valguskunstnik loob valguslahenduse, mis toetab ja kannab edasi muusika emotsiooni või aitab edastada ürituse kontseptsiooni ja luua sinna juurde silmailu. Kui rääkida meie riigi valguskunstnikest, siis enamasti on nad ka lavadisainerid – meie loome sageli ruumi ehk lavakujunduse, mis sobib artistiga ja toetab tema muusikat.

Kuidas valguslahenduse kontseptsioon sünnib ja kui palju räägib kaasa korraldaja? 

Kontsertide valguslahenduse kontseptsioon sünnib minul enamasti voodis kõrvaklappidega kinnisilmi muusikat kuulates. Mul hakkab peas justkui filmilint jooksma: mis võiks laval juhtuda, mis emotsiooni see kõik minus tekitab. Lisaks kasutan visualiseerimisprogrammi lampide asetuse joonistamiseks ja valguse eelprogrammeerimiseks. 

Korraldajatel on alati sõnaõigus ja isiklikult olen avatud argumenteeritud aruteludele. Kontsertide puhul on vestlused pigem artistidega, aga korporatiivürituste puhul alati ka korraldajaga.

Vahel on see kõik väga lihtne ja tuleb loomulikult. Teinekord võib aga juhtuda nii, et joonistad lavast ja valgusest 12 versiooni ja isegi see pole see, mida publik lõpuks näeb. See ongi selle töö võlu ja mina naudin neid väljakutseid väga. 

Mis on valguskunstis praegu kõige populaarsemad võtted?

Keeruline on tuua välja populaarsemaid võtteid, aga suur rõhk on ajastusel ja täpsusel, et kõik toimuks muusikaga sünkroonis. Lisaks üritavad tegijad leida uusi loovaid lahendusi ja kasutada hüppeliselt areneva tehnoloogia kõiki aspekte targasti, näiteks on välismaal saanud populaarseks tööstuslike robotite kasutamine üritustel. 

Mis oleks su unistuste show, millele tahaksid valguse luua?

Juba enda karjääri algusest peale, mis oli umbes kümme aastat tagasi, on minu unistus olnud olla Eurovisioni valguskunstnik. Selle visiooni suunas olen töötanud ja töötan ka edaspidi.Eesti tasandil olen unistanud eesti artistiga suurest lauluväljaku-show’st. Selleni jõudmine võtab aega, kuid suvel toimuv NOЁPi staadionikontsert on samm selle suure unistuse poole.