„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord teeb projektijuht ja kultuurikorraldaja Villem Varik selgeks mõned projektikirjutamise põhitõed.

Mis kolm nõuannet annaksid algajale projektikirjutajale?  

Meeskond – üksi saab ka hakkama, aga see on suuresti tohutu ajaraisk, eriti kui tules on korraga mitu projekti. Projekti puhul valdkonna tundmine – väga tihti kirjutatakse projekte, olemata ise valdkonnaga kokku puutunud, ja kahjuks saavad mitmed neist ka rahastuse, kuid soetatakse ja korraldatakse igasugust sodi. Ajaplaneerimine – kestku projekt kas üks päev või viis aastat, iseenda ja meeskonna jaoks tuleb panna kohe paika ajaline raam, ideest aruandluseni.

Projektikirjutamine on omamoodi bürokraatia. Kuidas see protsess enda jaoks võimalikult valutuks teha? 

Eks see üks bürokraatia ole tõesti – määruste lugemisest kuni kõikvõimalike ministeeriumide infopäevadeni välja. Paraku on kohati ka endal valus, aga kui pressid end sellest bürokraatiast läbi ja suudad kultuuris või ühiskonnas laiemalt lisandväärtust luua, on see ikka võimas tunne.

Mida projektikirjutamise juures kindlasti teha ei tohiks? 

Valetada. Valetada ei tohiks ei tekstilises pooles, finantsidega seoses ega ka aruandluses. See tuleb kohe ära unustada. Valetajatele ei andestata projektinduses mitte kunagi.

Mis on hea projekti tunnused? 

Hea projekt peaks olema konkreetne ja selge. Kindlasti peaks see olema selgitatav kümne lausega. Kohates 80-leheküljelisi äriplaane ja võrreldes neid edukate idufirmade Osterwalderi mudelitega, kus on kirjas vaid paarkümmend lauset, jõuan tihti järelduseni, et grafomaania on järjekordselt võitnud. Konkreetne ja arusaadav peab olema ka finantsanalüüs – arvestada juba eos võimalikult suurte kulude ja väikeste tuludega. Ainuüksi selle põhjal võib järeldada, kas projekt on jätkusuutlik või mitte. 

Kuidas võiks protsessi taotlejate jaoks lihtsamaks teha?

Kogu protsessi lihtsustaks kindlasti ühtlustatud taotluskeskkondade olemasolu. Praegu kasutan ainuüksi mina ligikaudu viiteteist keskkonda, millest enamikul on oma plussid ja miinused. Tihtilugu juhtub ka nii, et kui oled lõpuks nende võimalustest ja mugavustest aru saanud, otsustab vastav amet mõnele uuele mudelile üle minna. Tuntud IT-riigina võiksid taotluskeskkonnad võtta kasutusele ka moodsamad süsteemid, nagu CostPocket või Merit Aktiva tugi, et aruandluse poolelt oleks taotlejatel võimalik kulusid automaatselt kohe aruandesse lisada. 

Kõigele lisaks oled sa Viljandis asuva veinibaari Mulks juhataja ja tegeled festivalide korraldamisega. Mis arengud Viljandis praegu kultuurivallas toimuvad?

Tõsi, sel aastal saab Viljandi Oktooberfestist lausa neljateistkümnes festival, kus olen osalenud. Viljandis toimub palju, arvan, et per capita rohkem kui üheski teises Eesti linnas. Tore on näha, et kultuurikorraldajate vahel on suudetud luua parem koostöö, et kõiki sündmusi ei tehta samal ajal, vaid pigem on kõik aasta peale ära jaotatud. Isiklikult proovin järgmistel aastatel Viljandis rohkem kirjandus- ja reivikultuuri elavdada.