Uinunud kaunitarid

Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama.

Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama.

Fotod: Raul Oreškin

Sündisin Valga linnas Sõpruse tänaval, mida poolitab senini väike Konnaoja, mis on ühtlasi kahe linna piir. Elasime kanalisatsioonita puumajas, köögis oli muldpõrand ja talvel pidid raudahjud huugama, et sooja saada. Polnud siis mingi ime, et vahetult enne kooli minemist kolisime Pärna puiesteele, värskelt ehitatud paneelmaja viimasele korrusele, mille aknast paistis juba märksa suurem jõgi.

Kui olime end sisse seadnud, algas kohe järgmise korrusmaja ehitus ja siis ülejärgmise, kuniks jõe parempoolsel kaldal oli välja arendatud terve mikrorajoon. Osalt ehitati paneelikad kuivendatud sooalale, aga mõned leidsid koha vanade puumajade asemele. Iga korrusmaja valmimine tõi juurde uusi, peamiselt lastega peresid ning nõnda oligi meid ühel hetkel õue peal igavuse peletamiseks tegevusi otsimas juba korraliku klassitäie jagu.

Puumajades elanud pered jätsid välja kolides tihtipeale maha tarbetuid esemeid, mis olid meile omakorda väga vajalikud uute mängude väljamõtlemisel. Ega me tohtinud neis majades ringi hulkuda, aga just seal sai kõige paremini realiseerida Blomkvisti ja Holmesi lugudest alguse saanud krimisugemetega peitmis- ja tagaajamismänge. Vahel segunesid mängud reaalsusega, kui pööningutelt leitud vanad kirjad või fotod andsid ainest uutele krimijuhtumitele. Tagantjärele tundub isegi kummaline, et minust detektiivi ei saanud – kõik eeldused ja kuhjaga praktikatki oli mul ju olemas.

Kui ühel päeval sõitis majade vahele suur buldooser, mis hakkas vanu puidust maju maha lükkama, polnud loomulikult kellelgi mängutuju. Seisime seal ja mõtlesime, et kuidas nüüd küll kõik need juhtumid ära lahendatakse, kui asitõendid mattuvad rusude alla. Järgmisel päeval olid meil aga juba uued kangelased, kellega kaasnesid uued mängud, mis sobitusid hoopis pooleliolevatesse paneelmajadesse, kuhu me tegelikult samuti minna ei tohtinud, või lõpututele jõeäärsetele aladele ning sealt edasi raudteetagustele liivaluidetelegi. Kasvades avardus maailm.

Kui saabus aeg vanematepesast välja kolida, sai mu oma pere esimeseks koduks samuti Sõpruse tänav, nüüd küll muldpõrandaga puumaja kõrvale ehitatud hruštšovkas. Puumaja ennast enam polnud ja oma lastele ma ei saanudki näidata, millises majas olen sündinud. Võimalik, et seepärast ongi mulle saanud eriti armsaks hääbuvad ja kaduvikuhõngulised hooned – soovides leida seda, kus olen üles kasvanud või kus sai õuelastega omal ajal pööningul salapäraseid kaste avatud. Mul ei ole meeleheitlikku tahet vanu maju päästa, nad meeldivad mulle just sellistena, nagu nad on, tuhmunud ning pisut räsitud ja väsinud – selle varjus on aimata kunagist elegantsi, mida oleks ehk isegi võimalik taastada, aga ilmtingimata ei pea.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas
Lust For Youth. Foto: press
1 min

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas

Taani-Rootsi elektroonikaduo Lust For Youth annab 5. oktoobril oma esimese Eesti kontserdi Paavli Kultuurivabrikus. Bändi looming ulatub lo-fi cold wave eksperimentidest särava ja meloodilise süntpopini ning on tuntud oma pidevalt areneva ja emotsionaalselt haavatava keele poolest.
I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi
Sally C. Foto: press
2 min

I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi

17.–20. juulini Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound festival kuulutas välja oma 2025. aasta heli- ja päevategevuste rikkaliku kava. Tegemist on seni köige rahvusvahelisema ja ambitsioonikama peatükiga festivali ajaloos, mis tänavu kannab nime „Kaheksas Päev” ja…
EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

„lõputu festival” vastab oma pealkirjale – see on elust ja noorusest pulbitsev ning nakatav ja kaasahaarav album.
Müürileht