Tartu on esimene kohalik omavalitsus Eestis, kus toimub kaasava eelarve hääletus ehk linn, mis on otseselt oma elanikke juhtimisse kaasamas. Kaasav eelarve tähendab seda, et igale tartlasele on antud hääl otsustamaks 1% Tartu linna 2014. aasta investeeringute eelarve saatuse üle. 2.–8. detsembril kuni kell 18.00 sel pühapäeval saab iga tartlane otsustada, mis on Tartu jaoks kõige tähtsam. Nii võiks Tartust saada demokraatlikuim linn Eestis.

Mõelda vaid, kui lisaks rahva võimule saaks Tartust samal õhtul ka kõige kultuursem linn Eestis. Linn, kus rahvas otsustab, et kultuuri investeerimine on investeerimine tulevikku. Linn, kus elavad inimesed, kes mõistavad, et parkide korrashoid, mänguväljakute ehitamine ja lasteaedadesse panustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse, aga linnarahva pädevusse kuulub meie isiklike väärtuste eest seismine. Linn, kuhu tullakse üle Eesti kokku mitte ainult Prima Vista, Tartuffi, Draama festivali või Tartu Ülikooli pärast. Linn, kuhu tullakse selle pärast, et siin on palju teha ja näha lisaks sellele, et on hea ja rahulik jõe ääres elada. Linn, mille elanikud ise loovad endale alternatiive, et ei peaks ikka ja jälle samu samme ja samu radu käima. Linn, mis tõestab, et vaim ja mateeria saavad teineteist täiendada. Kui Tartus muutuvad parklad elukeskkondadeks, mitte vastupidi, on kõik võimalik. Uus Õu Kultuurikvartali südames näitas seda möödunud suvel, muutes vana parkla orgaaniliselt õilmitsevaks keskkonnaks täis väikeste laste kilkeid, luulet ja kontserte ning mis kõige tähtsam: elu.

Me kõik tahame, et elu Eestis oleks parem. Tahame, et tänavad oleks puhtamad ja puhkusepäevi antaks rohkem. Tahame, et oleks ilus vaadata ja ilus olla. Tahame, et ei peaks muretsema tühiste asjade pärast ja tahame, et kõik oleks ja püsiks korras. Me tahame, et me saaks keskenduda asjadele, mis on meie endi jaoks tähtsad. Meie, kes me oleme üheaegselt nii eestlased kui maailmakodanikud, meie, kes me oleme nii õnnelikud, et meie vabadus paistab piirituna ja et me elame ajal, mil meie valik on rohkem meie valik kui kunagi varem. Ent kui kauaks tahad sa jääda peatuma linna, kus sinu eest teeb valiku valikuvariantide vähesus. Kui kauaks tahad sa end siduda linnaga, kus pead pidevalt kadedusega silmama Sõpruse kino või Katusekino rikkaliku filmiprogrammi või vaatad pidevalt täienevat Eestis käinud välisesinajate nimistut, kes pea kunagi Tartusse ei jõua. Võiks ju tulla aeg, mil igal nädalavahetusel hakatakse Tartusse kokku tulema, sest siin toimub midagi nii-nii erilist, et kõik mujaltoimuv kahvatub? Ning milline imeline tunne oleks kevadel Uue Teatri etendusel või Genialistide Klubis kontserdil või Uues Õues lesides või Elektriteatri seanssi väisates teada, et nüüd on küll täitsa hea olla ja selles headuses oled ka sina oma osa mänginud.

Väiksusest tingitud valikute vähesus on põhjus, miks Eestis on umbmäärane mõiste „urbaniseerumine” üha rohkem asendumas lausega „Sa ei teagi – ma kolisin Tallinnasse.” Kaasav eelarve ja rahva häälele kaalu lisamine on võti ühtsema Eesti poole ja kutsuks üles kõiki kohalikke omavalitsusi seda võimalust tõsiselt kasutama, sest see annab inimestele tunde, et nendega arvestatakse. Tartu kaasava eelarve hääletus on seni saanud teoks ähmase informeerituse ja minimaalse kogukondliku suhtluse tulemusena linna ja osalejate vahel, ent suurimad võitjad on siiski elanikud, kelle koostöö viljasid saab kauges tulevikuski noppida. Kõik osalevad 74 projekti on kaasamist ja tunnustust väärt, aga kui Tartus saaks tõeks kultuuriutoopia, siis julgeks rohkemad inimesed hakata ka oma isiklikke utoopiaid ellu viima ning ehk muutuks elu Eestis harmoonilisemaks. Ükski linn ei saa olla jätkusuutlik, kui iga kord kui Rüütli tänaval mõni uus baar avatakse, sulgeb kuskil uksed asutus, mis tahab lisaks napsule ka sisulist programmi pakkuda. Hea elamus jääb sinuga aastateks ja sellega ka mälestus Tartust. Kultuur ei peitu kõrgustes, vaid kõikjal meie ümber. Kultuurikvartalis tehakse tööd, et pakkuda võimalikult eriilmelisi elamusi ning kaasata oma tegevustesse nii laia haardega tegelasi kui inimlikult võimalik. Kuidas sina oma õhtuid veeta tahaksid?

Johannes Lõhmus, neljandat aastat tartlane

Kiri Kultuurikvartali projekti toetuseks

Kuigi PÖFFi põhiprogramm ei ole veel Kultuurikvartalisse jõudnud, on Kultuurikvartali erinevad majad olnud juba aastaid just meie alafestivalide Animated Dreamsi ja Sleepwalkersi toimumispaikadeks Tartus.

Samas on me käest palju küsitud, kus festivalil linastunud filme ka pärast festivali näha saab. Mõned filmid jõuavad kommertskinodesse, aga paraku on nii, et suur osa filme pärast festivali enam Eesti kinodes ei linastu. Paremal juhul jõuab valik Tallinnas Artise või Sõpruse programmi. Väljaspool pealinna peab aga ootama, kuniks filme internetist osta saab, kui saab, ja ega ka siis neid ju suurel ekraanil näe.

PÖFF on Elektriteatri tegemistele kaasa elanud juba tema algusest peale. Oma piiratud vahenditega on nende loov meeskond suutnud ära teha palju. Korralikku art-house programmi esitav ning sinna kõrvale vestluste ja arutelude näol väärikat kultuuriprogrammi pakkuv kinomudel on Tartus, selles suuruses ka kogu Eestis, ainulaadne. Nende käesoleva aasta pea 10 000-ni küündiv külastajatearv on tõeliselt märkimisväärne ning väärib tunnustust.

Oleme oma festivali põhiprogrammiga teinud suure sammu ning üle läinud pea täielikult vaid professionaalsetele standarditele vastavale DCP kinoformaadile, varsti järgnevad sellele ka meie alafestivalid. Filmilindil linastus sel aastal vaid 8 filmi 585-st. Selle tõuke on andnud filmitööstus ning kinovõrgustik peab sellele reageerima. Eesti on sellega hiljaks jäänud. Isegi meie oma filmitegijate looming ei jõua väljapoole Tallinnat ja Tartut, ning kui, siis ka sellest vaid osa.

Selleks, et Eesti tegijate looming, PÖFFi põhiprogramm, aga ka tARTuFFi programm võiksid jõuda laiema publikuni ka festivalidevälisel ajal, on tarvis riigi ja omavalitsuste tuge Eesti kinovõrgustiku kaasajastamisel. Ühe keskmise suurusega kinosaali digitaliseerimiseks kulub ligi 50 000 eurot. See ei ole kommiraha.

Meie kultuuri edasikandmiseks ja igapäevaelu rikastamiseks tuleb see raha leida. Väike- ja maakinod vajavad selleks abi. Tartu kaasava eelarve projekt on just selline, milles oma häälega osaledes saab kinopublik anda signaali, et ka väärtfilmiprogramm on kodanike jaoks oluline.

Mihkel Riis, Tartu Elektriteatri sõber ja Tartu PÖFFi projektijuht

Tartu kaasava eelarve hääletuse juurde.