Eestis avatakse ja uuendatakse igal aastal kultuurilise otstarbega kinnisvara. Tehastest saavad ülikoolid, aitadest galeriid ja tühjadele maalappidele kerkivad muuseumid. Vaatame, milliseid uusi kohti on kohalikule kultuurikaardile lisandumas.

Eelmisel aastal leidis endale endises sokivabrikus uue kodu Eesti Kunstiakadeemia, Narvas ehitati Baltijetsi sõjatehase administratiivhoonesse Vaba Lava Narva teatrikeskus ja aasta varem avati Noblessneri sadamas nõukogudeaegses klubihoones uus techno-klubi Hall. Need on vaid mõned näited, kuidas vanad ja esialgse kasutusotstarve kaotanud hooned saab kohandada nüüdisaegsete vajadustega. Arhitektuurimuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Viljandi Lennukitehas, Aparaaditehas Tartus või Telliskivi Loomelinnak on veel mõned näited sellest lõppematust protsessist. See pole midagi uut – vana tööstusarhitektuuri on aastakümneid igas maailmanurgas moderniseeritud.

Tihti on see alguse saanud just sadamatest, kus endised lao- ja käitlushooned merekonteineriajastu tulekuga unne suikusid, et need siis hiljem uuendamisplaanidega uuesti ellu äratada. Eesti kultuuri megaprojektid KUMU ja ERM ehitati küll nullist, kuid väiksemal skaalal on tihti palju mõistlikum võtta juba olemasolev ja tekitada sellele uus sisu. Ühtlasi aitab see säilitada ja väärtustada arhitektuuripärandit, mis võib muidu tühjana seistes varemeteks laguneda. Üks säärane suurprojekt, nimelt Tallinna filmilinnak, mis pidi tulema Koplisse endise Balti Manufaktuuri aladele, on esialgu küll teadmata ajaks pausile pandud, kuid on lootust, et nii stuudiokompleksi kui ka Eesti filmitööstuse erinevaid ettevõtteid koondama pidanud linnak näeb tulevikus siiski ilmavalgust. Sellistel arengutel on muidugi oma mõistlikkuse piirid ja kõiki hooneid kultuuriga naljalt ei täida. Näiteks ERMi külje all paiknev stalinistlik lennujuhtimiskeskus läkski hiljuti lammutamisele, kuna probleeme oli nii maja vundamendi kui ka hoonele otstarbe leidmisega, kuigi muinsuskaitse soovitus oli keskus säilitada. Seda, mis saab Eesti arhitektuuriajaloo pärlist ja enfant terrible’st Tallinna linnahallist, teab vaid universumi kujuteldavas kaugeimas nurgas kukalt kratsiv prohvet.

Koondasime sellesse kinnisvaranumbrisse kolm uut või planeeritavat kunstikeskust, kaks neist Tallinnas ja üks Kärdlas. Eks raha, inimeste ja kultuuri aina enam Tallinnasse koondumine annab märku sellest, mida ülejäänud Eesti nn ääremaastumine teatavas mõttes tähendab. Kui pole inimesi, siis pole ka raha, ja kui pole neid kaht, siis on raske kavandada väikeasulasse uut galeriid, kooli või loomelinnakut. Vahel võivad küll tööle hakata hübriidsed nn elamuskeskused, nagu Saaremaale talviseid turiste meelitada sooviv ehitusjärgus WOW!, kuid kõik pole kinni suures skaalas. Seda näitavad kas või viimastel aastatel avatud kunstipesad, mis jäävad väljapoole tõmbekeskusi: 2013. aastal Maajaam Otepää lähistel, 2017. aastal Vaskjala kunstiresidentuur Rae vallas, Narva kunstiresidentuur Kreenholmi Manufaktuuris, juba 2001. aastast tegutsev MoKS Moostes või Voronja suvegalerii Varnjas Peipsi järve ääres.

Vaatame siis lähemalt kolme uut kunstikeskust, mis on oma nina issanda päikese alla torkamas: KORDONi kunstiresidentuur Kärdlas ning Kai kunstikeskus ja ARSi linnak Tallinnas. Nimekirjast jäi välja Fotografiska fotokunstikeskus, mis avatakse juunis Telliskivi Loomelinnakus. Sellest on pikemalt juttu siin. Palusin valitud projektidega seotud inimestel tutvustada loodavate või juba loodud asutuste peamist ideed, sisu ning tulevikuplaane.

KORDONi kunstiresidentuur Kärdlas

Tüüne-Kristin Vaikla, KORDONi asutaja

Möödunud aasta oli eriline. Täitus üks ammune unistus: KORDONi kunstiresidentuur tsaariaegses piirivalvekordoni hoones Hiiumaal Kärdla piiril. Hoone sai täielikult renoveeritud ja nüüdisajastatud koos sinna kuuluva püstlaudise ning savist katusekividega. Vanast hoonest säilitati nii palju, kui see võimalik oli. KORDON_air (artist-in-residency) on jagatud platvorm, mille idee on arendada dialoogi kaasaegse kunsti ja ruumi vahel selle kõige laiemas mõistes. KORDON huvitub ruumi sotsiaalsest ja kunstilisest mõõtmest, mis koondab kultuuri ja koha mitmekesisusi. Interdistsiplinaarne residentuur asub UNESCO Lääne-Eesti biosfääri kaitsealal. Residentuuri juhtmotiiv on ehitatud keskkonna ja looduse seoseid käsitleva diskussiooni ülalhoidmine, rahvusvahelise võrgustiku loomine ja saareelanike kaasamine.

Kunstiresidentuur alustas tegevust 2018. aasta suvel projektiga „TUUL”, et uurida, milline on tuule jõud ja mõju saare igapäevaelus ning tulevikku vaatavalt nii hiidlastele kui ka rohelise energia genereerijatele. „Lendava arhitektuuri” looja Thomas Lanfranchi ja kunstnik Agnès Aubague testisid tuult, lennutades hiidobjekti nii Hiiessaares, Tahkunas kui ka Ristnas. Aasta 2019 algas pilootprojektiga „JÄÄ”, mis oli inspireeritud maailma pikimast jääteest. Talvisel Hiiumaal toimunud rännak-residentuuris katsetati koos arhitektide, ruumiloojate ja filmitegijatega jää haprust ning tugevust hoolimata kliima soojenemisest. Artist-run-residency asutaja on VAIKLA STUUDIO loominguline kollektiiv. KORDON pakub elu- ja loometingimusi kunstnikele, uurijatele jt kriitilistele mõtlejatele, et avastada ja aktiveerida kohti laiemalt.

Kai kunstikeskus Noblessneri sadamas

Karin Laansoo, Kadi-Ell Tähiste, Kadri Laas-Lepasepp, Kai kunstikeskuse tiim

Tallinn saab endale sügisest uue kunstikeskuse, mis koondab ühte majja tipptasemel rahvusvahelise kultuuriprogrammi ja valdkondlikud tugiteenused. Muinsuskaitsealuses endises allveelaevatehase kompleksis leiab tööruumi vähemalt viis Eesti kunstiorganisatsiooni, avatud on 450 m² suurune näitusepind ja sajakohaline auditoorium ning tegutseb rahvusvaheline residentuuriprogramm. Lisaks toimetavad maja esimesel korrusel erinevad toidustuudiod ja restoran. Kai kunstikeskuse tööd hakkab korraldama Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus (EKKAK).

Igal aastal on programmis neli põhinäitust, mis sünnivad koostöös nii eesti kui ka rahvusvaheliste kuraatoritega. Auditoorium on avatud kõigi kultuurivaldkondade ürituste korraldamiseks. Keskus paneb aluse rahvusvahelisele residentuuriprogrammile, mis võimaldab kutsuda väliskuraatoreid ja -kriitikuid Eesti kunstiväljaga tutvuma. Residentuuriprogrammi kõrval võõrustatakse lisaks partnerorganisatsioonide väliskülalisi. Spetsiaalselt kaasaegse kunsti vajadusi silmas pidades renoveeritud 100-aastased ruumid ning unikaalse tööstusajalooga seotud asukoht Põhja-Tallinnas pakuvad uusi võimalusi kiirelt elavneva kohaliku kunstielu võimendamiseks. Kai eesmärk on luua uut tüüpi laiapõhjaline platvorm, mis toetab sünergiat eesti ja rahvusvahelise kaasaegse kunsti vahel.

Kai kunstikeskus avab uksed Noblessneri sadamalinnakus aadressil Peetri 12 20. septembril 2019 Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali põhiprogrammi kuuluva rahvusvahelise grupinäitusega.

ARSi kunstilinnak

Vano Allsalu, Eesti Kunstnike Liidu president

Eesti Kunstnike Liit omab Tallinnas aadressil Pärnu mnt 154 kahe hektari suurust maa-ala, mida teatakse ajaloolise kunstikombinaadi peahoone ehk ARSi maja järgi. Kaubamärgina on ARS tuntud aastast 1975, kombinaadi koosseisu kuulusid ateljeed, kus tegeleti keraamika, nahkehistöö, metallehistöö, tekstiili, kujundustöö jms. ARSis loodud ja valminud tarbekunst oli hinnatud nii Eesti kodudes kui ka laiemalt. 90ndatel lagunes kunstikombinaadi struktuur ning paljud töötajad asusid mujale. Nüüdseks on ARS taas loomingule tagasi võidetud ning seal tegutseb üle 90 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. EKLi nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, moodsad praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. ARSi kunstilinnaku südameks on kunstnike stuudiod, töökojad ja galeriid. Kunstitegemine kulgeb käsikäes erinevate kultuuriilmingute, toitlustuse ja meelelahutusega.

ARSi kunstilinnak areneb ideede kasvulavana, vaba ja loomingulise atmosfääriga keskkonnana, kus on meeldiv töötada ja aega veeta kõigil uudishimulikel, loovatel ja tegusatel inimestel. Järk-järgult kujuneb välja omamoodi loomemajanduslik oaas, mis suurendab „looduslikku mitmekesisust” nii kultuuriväljal kui ka linnaruumis. Asukoht Tallinna ühe tuiksoone, Pärnu maantee ääres toetab suhtlemist ja liikumist – juba mõnda aega toob tramm soovija isegi lennujaamast otse ARSi. Aastatel 2017–2019 viib EKL EASi toel ellu projekti „Avatud ARS”, mille tuumaks on legendaarse kunstikombinaadi ruumilis-funktsionaalne avamine, promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse väljaarendamine. Selleks et arendustegevus kunstilinnakus toimuks perspektiivitundega ja „suurt pilti” silmas pidades, on EKL algatanud Pärnu mnt 154 detailplaneeringu protsessi.