Räägi lühidalt, kes on Martin Laksberg?

Mu juured on Lõuna-Ameerikas ja Eestis – isapoolse vanaema vanaema oli indiaanlane. Muusikaga paralleelselt on mind alati köitnud astronoomia ja fotograafia, aga ka jaapani keel, mille suuremahuliseks õppimiseks pole mul kahjuks püsivust.

Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd aitab, tahan ise muusikat teha?

Eks see mingi Omni Trio või muu selline trummi ja bassi asi oli… Alustasin Moving Shadow millenniumivahetuse miksteibis (see algas vanakooliga) olnud lugude klaveriharmooniate väljakuulamisega Sound Clubi abil.

Sinu produtseerimisega vähegi kursis olev inimene teab, et peidad end mitmete varjunimede taha. Kas tunned, et on oluline kõik erinevad suunad üksteisest lahus hoida?

Nii ja naa. Mulle on ühtmoodi olulised mitmed erinevad žanrid, aga ma pole osanud neid veel üheks selgeks käekirjaks voolida. Ma hoian neid lahus, sest ma kardan, et hetkel muutuksid nad üksteise täiendamise asemel üldse näotuks. Varem oli neid nimesid rohkem, peamiselt läbi labasuse enda väljaelamiseks ja pulli tegemiseks. Praegu on jäänud peale enda nime vaid kaks. Esimese, Lexsoul Dancemachine’i puhul on nimi veits labane, aga muusikaga enam pulli teha ei taha. Teine on Doktor Normal, mida ei saaks küll millegagi kokku segada.

Eelmisel aastal ülimenukaks osutunud Marten Kuninga plaat „Janu” on viinud sind bändiliikmena erinevatesse toredatesse kohtadesse Eestimaal. Kas on mõni koht, kus tekib tõeline sünergia publikuga?

Sünergia peab ikka bändi sees tekkima, publik on peegel. Aga kui peegel on väike ja tolmune, siis hakkad liiga lähedalt mingi ebakõla peegeldust vaatama ja sünergia võib kannatada. Aga vahepeal on sünergia nii võimas, et see väike peegel ehmub, virgub ja muutub ka osaks bändist.

Mäletan, et nooremas eas olid suur džässiseguse muusika austaja. Mis tundeid tekitavad täna sõnad nu-jazz, broken beat?

Siiamaani olen. Mitte midagi pole muutunud.

Maxundralhaus?

Tegin kunagi sellenimelise label’i Juno digimuusika veebipoodi. Praegu puhub seal tuul, aga peaks selle käsile võtma.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Bass ja Maschine.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Kaidi Tatham.

Kuidas hindad hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika maastikul?

Aina paremaks läheb. Sõber Rasmus Lill teeb minu silmis ikka kõige ägedamat kraami. Vul Vulpes, Sander Mölder, Ki En Ra ja paljud teised teevad ka aina paremaid asju.

Nimeta mõned hetke lemmikartistid?

Kaasaegsetest jätkuvalt Kaidi Tatham, Dâm-Funk, Karizma. Lone pole just minu kõige suurem lemmik (eelkõige helivorst-masteri pärast), aga millegipärast ei suuda ma selle kuulamist lõpetada. Järelikult lemmik. Toro Y Moi üks lugu kummitab ka. Vanemaid aegumatuid lemmikuid on muidugi tuhandeid, aga hetkel tutvun kõige enam The Headhuntersi loominguga. Ja Lonnie Liston Smith on ka järjest enam pöörlema hakanud.

https://soundcloud.com/laksberg/aurora