Koos uute biitidega toob Ali Asker ehk Rene Kaur ilmale ka uue muusikaplatvormi Liitheli. Tema värskelt EPlt „Papaver Somniferum” leiab elektroonilist tantsupõranda meditatsiooni, mis on põimunud läbi näiteks helikildudega tänavatelt ja loodusest.

Räägi lühidalt, kes on Ali Asker?

Ali Asker on nimi, mille taga seisan mina – iseõppinud heliinsener.

Kuidas kirjeldaksid oma muusikat kellelegi, kes seda kunagi kuulnud pole?

Helimaastikud, mittemuusika.

Su looming jääb rohkem minimaalsema elektroonika pärusmaale. Kust sa eelkõige inspiratsiooni korjad ning milline su tööprotsess välja näeb?

Inspiratsiooni ma korjamas ega otsimas ei käi. Kui tekib tunne, et tahaks midagi teha ja endast välja lasta, siis teen. Korjamas käin helisid – salvestan neid väljas, toas, kuskil asutuses, mingit situatsiooni tänaval või kus iganes. Kuulan ümbritsevaid helisid ja müra igal pool. Analüüsin nende liikumist ja akustilisi omadusi ning püüan sealt leida mingit dünaamikat või harmooniat. Vahel üritan kuuldut taasluua või kasutan konkreetseid salvestisi. Mõnikord tekib konkreetne idee, mille võimalikult kiiresti kirja panen, et see hiljem üles noppida. Mõni neist võib niiviisi sahtlis mitu aastat ootel seista. Kui tuleb õige aeg, siis vormistan. Teinekord lihtsalt mängin helidega ja vaatan, kuhu see viib. Kogu looming on mind konkreetselt mingil hetkel vallanud emotsioonide peegeldus.

Nii su lugude pealkirju kui ka esinejanime vaadates tundub, justkui teeksid kummarduse mitmele erinevale kultuurile. Kas Ali Askeri nimi ja viide filmile „Gadjo dilo” on pigem juhuslikud valikud või peituvad siin taga ka mingid sügavamad tähendused?

Ali Asker oli mu vanavanaisa tiitel. Mu emapoolsed juured ulatuvad Iraani. Loomulikult on see nimevalik kummardus sellele kultuurile või siis minu päritolule – osale sellest. Samuti resoneerub selle piirkonna (klassikaline) muusika minuga pisut teisiti kui muu heli. Radade nimed sõltuvad palju kontekstist – nendes võib leida viiteid emotsioonidele, mis mind salvestamise hetkel valdasid. Vahel lihtsalt visualiseerin valminud helipilti ja nimi tuleb vastavalt sellele, mida ma seal nägin või tundsin. Samuti võivad need tuleneda sämplitest/salvestistest, mille ma mingis situatsioonis olen üles võtnud. Kui läbiv field recording loos on kuskil konkreetses kohas jäädvustatud, võib nimi sellele olukorrale viidata. Seda ka, jah, et mulle väga meeldivad Tony Gatlifi filmid. Stéphane: „Musica, musica, je cherche musica!” („Gadjo dilo” peategelase tsitaat – toim.)

Sinu äsja ilmunud EP „Papaver Somniferum” on plaadifirma Liitheli esimene väljalase, mille sünni taga sa ise oled. Mis sorti plaadifirmaga tegemist on ning mida sealt tulevikus oodata võib?

Liitheli on platvorm – väljund, mille olen loonud nende helimaastike paigutamiseks. Olen üsna laisk, ma üldse ei viitsinud tegeleda promode väljasaatmise, vastuste ootamise, lootmise ja muu sellise pasaga. See tundus nii aeganõudva jauramisena, et oma platvormi loomine oli lihtsama vastupanu tee. Tulevikus võiks avaldada enda või minu lähikonnas olevate (mitte ilmtingimata) eesti (heli)kunstnike loomingut.

Mis on Ali Askeri järgmised plaanid ning kus sind esinemas võib näha?

Praegu lõpetan ümbertöötlust ühele Moskva leibelile. Vaikselt külvan seemneid järgmise väljalaske tarvis, milleks on kaks lõiget jämmipoolsemalt elektroonikakoosluselt n1ma. See on natuke konkreetsem asi. Ali Asker ei esine. Kui mina isiklikult end „kreneks” joon, siis „krene” esineb küll. Ali Asker võib vahel teiste loomingut plaadilt mängida.

Kuula lisaks Ali Askeri SoundCloudist.