Seekordse UEB peatüki kangelaseks on lo-fi-maagiat praktiseeriv Florian Wahl, kelle muusikas kohtuvad küberpunk-fantaasiad, suveöödel kõlava linnulaulu fragmendid ning lõputuna näiv rida muid inspiratsiooniallikaid.

Räägi lühidalt, kes on Florian Wahl?

Minu nimi on Florian Wahl, olen QT 3.14 internetist, generatsioon Y, seksikaim underground-artist Eestis, muusikaliste värinate sõltlane, kick snare’i ori, future beats fairy. Popkultuurifriik, kes on oma kosmilisel sekspeditsioonil, voolan läbi elu nagu Dorian Gray. Praegu viibin Indias, jahin kohalikke obskuurseid plaate ning praktiseerin zen-pohhuismi.

Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd aitab, tahan ise muusikat teha?

Ajendiks oli tegelikult miski muu. Taasavastasin enda jaoks klaveri ning elu põhjustatud sisemine frustratsioon pani oma lugusid kirjutama. Tahtsin sõpradega musa jagada ning lindistamisprotsessi käigus avastasin muusikatarkvara Reason. See oli poolteist aastat tagasi, aga kõik on siiani lo-fi ja demo tasemel. Esimene võte on alati parem kui asjade üleprodutseerimine ning viimistlemine – maagia läheb kaduma. I like it raw.

Sinu hiljuti ilmunud EPd „Naked Souls” kuulates meenuvad mulle sellised staarid nagu Simply Red ja James Blunt. Kas kujutad ette, et Florian Wahli muusika võiks leida koha ka vanema generatsiooni teadvuses? Kes on sinu publik?

„Naked Soulsi” inspireerisid rohkem impressionistlikumad arranžeeringud – Nelson Riddle, Les Baxter, Claude Debussy, Erik Satie. Kõik lood on lindistatud öösel. Lindistuste peale jäid ka suveöised linnulaulud, vihm jne. Ambientsed nüansid annavad lugudele orgaanilise elujõu, mis kohtub EPl elektroonikaga. Vanus ei mängi suurt rolli, kuigi noored hedonistlikud kadunud hinged on minu muusikaga muidugi rohkem rütmis.

Produktiivsus pole sinu jaoks võõras termin, sest albumeid, koostöid ja pseudonüüme sul jagub. Kas teed mõnikord muusikat ka magades?

Ma olen nokturlaab, palju loomingut tuleb magades. Hetkel, mil unne hakkan suikuma, hakkab kõlama sisemine sosin. Vaikus on parim inspiratsioon. Ühtegi albumit mul küll ei ole, võib-olla ei tule ka. Praegu on kõik super-casual ja lõbus, tõsist bisnesit ei aja. Ville Wannabe on ainuke, kellega koostöö sujub – ülemereprojekt, ta on põder. Ühe korra nägime näost näkku, muidu oleme cyberfriends.

Sel nädalal algas kandideerimisperiood Red Bull Music Academysse, mille puhul oleks paslik küsida, kas plaanid osaleda ja kas oled sellest varem kuulnud?

Ei tea, mis see on, ei kavatse osaleda. Ma olen Indias, ainus, mis on tähtis, on sisemine rahu.

Oled leidnud koha Postimehe plaadiarvustajate seltskonnas. Kuidas suhtud üldiselt sellesse, kui keegi kritiseerib sinu loodud muusikat? Ja kas muusikat on üldse võimalik kritiseerida?

Postimehega ma enam seotud pole, kirjutan ERRi kultuuriportaali. See on lahe, kui keegi, keda austad või imetled, ütleb midagi sinu helide kohta. Ma olen liiga sees selles kõiges, liiga armunud maailma, et hoolida, mida hipsterplebeid minu kohta ütlevad. Muusika on subjektiivne, seega kriitikute arvamust ei tohiks lugeda kui piiblit. Jah, ma vaatan teie otsa, Pitchforki-droonid. Kritiseerida ja analüüsida saab ikka, aga see on lihtsalt ühe inimese arvamus.

Sinu Soundcloudi profiililt leiab viiteid mitmele teisele sinu loodud kanalile. Üks nendest on ajukahjustuse sündroomi nime kandev Anton Babinski. Kes on Anton Babinski ja mis teda inspireerib?

Minu unes kõndiv alter ego. Seal on palju 80ndate poppi, funk’i ja muid nalju. Põhitemaatika keerles alguses haruldaste haiguste ning sündroomide ümber. Ma sain inspiratsiooni vaporwave’i liikumisest ja mul oli väga igav. Kammisin läbi vanu kadunud hitte Jaapanist, Itaaliast, USAst ja rändasin minevikku, jalutasin mööda mahajäetud tänavaid. Helid ise on chopped & screwed, natuke on psy vaibi.

Kas oled võimeline tegema kuulsuse nimel midagi sama skandaalset/taunitavat nagu Miley Cyrus eelmisel aastal MTV auhindade jagamisel või arvad, et heaks eeskujuks olemine oma fännidele on olulisem?

Ikka olen, aga mitte kuulsuse nimel. Ma tahan lihtsalt teha muusikat, mis ei kaota fookust – et kuulajal oleks kogu aeg kõrv kikkis. Muusikat, mis on super-catchy ja lõbus – nagu klõpsiks telekanaleid ja kogu aeg tuleb midagi uut ja põnevat. Siiras, sürreaalne, seksuaalne.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Selleks et minu küberpunk-fantaasiad täituksid, on mul vaja arvutit, seega Reason. Samas ei sünni ilma klaverita ühtegi head meloodiat või akordiprogressiooni.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Michael Jackson. Sellest oleks tulnud kõige vägevam superpopi jam läbi aegade. Pidžaamareiv-core.

Kuidas hindad hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika maastikul?

Suhteliselt olematu minu jaoks. Need, kes on – not my cup of tea. Ma ei ütle, et see sakib, sest musa on subjektiivne. Ei ole õiget ega valet, ma lihtsalt ei samastu nendega.

Nimeta mõned hetke lemmikartistid?

Metallic Ghosts, Lindsay Lowend, vaporjuke 4 lyf. Ma armastan Devon Hendryxit. Soojad tunded on ka Jai Pauli ning Blank Banshee vastu. Lemmikleibel on Tōkyō Internet wave’i esindav Maltine Records. Veel leibeleid: Airlines, Zoom Lens, Orange Milk, Hyperdub. Paljud artistid, keda fiilin, on SPF420 kommuunis. Kõige ägedam peokoht maailmas, mis asub internetis, Tinychati-põhine kommuun, next level as fuuuuuuuuck.