Rakvere house’i-mehed Kalvik & Leiner on andnud välja teise osa oma 2008. aastal ilmunud plaadist „Kuidas me laivi tegime”. Sellest, mis vahepeal toimunud, ning live’idest, mille poolest mehed samuti tuntud on, me nendega rääkisimegi.

Teie eelmisest ühisest EPst on kümne aasta jagu vett merre voolanud. Mida teie vahepealsed muusikalised tegemised hõlmanud on?
Tanel Leiner: Mina pole pärast seda kümne aasta tagust EPd väga palju muusikat välja andnud. Samas Lejal Genesi „Higha Collectionitele” olen ikka panustanud, vahepealsetel aastatel on neid paar-kolm tükki ilmunud. Loomulikult on ka n-ö sahtlisse tehtud träkke ja isiklikul SoundCloudi kontol tiksub ka mingeid mõtteid, mis vahepeal pähe on tulnud.
Taavi Kalvik: Vaatasin järele ja umbes samal ajal meie eelmise plaadiga tuli veel teine sooloalbum „Syndile tuld!” ja üks pealkirja „Mutant Moves” kandev EP. Aga laias laastus sai vist 2010. aastaga nn produktiivne periood kokku võetud. Pärast seda on sarnaselt Leineriga „Higha Collectionile” lugusid tehtud ja SoundCloudi paar rada. Sahtlis võiks olla veel ühe stuudioalbumi materjal.

Mis teid viimasel ajal house’i puhul enim köitnud on?
T.L.: Eesti skeenes olen hoidnud silma peal nii Ajukajal, Neuronphase’il kui ka Nikolajevil, kes teevad eriti spetsi ja kõrge kullaprooviga muusikat. Kahjuks pole jõudnud teisi jälgida, kuigi usun, et Eestis keerab tegelikult nuppe väga suur kamp. House’i puhul on naljakas see, et tegelikult miski uus tihti ei köidagi. Ma olen heas või halvas mõttes mingisse perioodi kinni jäänud ja jalg hakkab automaatselt käima, kui klassikalised house’i-võtted kasutusele võetakse. Loomulikult peab seal väike twist sees olema, aga 90ndate house’i ja techno suhtes lihtsalt ei saa tuimaks jääda, isegi kui keegi alles sel aastal vastava pala on loonud.
T.K.: Mina kipun samuti avastama uut vanadest. Praegune lemmik on Superfunk „Lucky Star”. Läbi aegade aga Derrick Carteri ja ka Luke Viberti looming. Ja Dave Taylor on mega kõva. Fidget house’i võiks rohkem olla. Viskame kinda kohalikele produdele. Leiner pidavat head muusikat tegema.

Mulle tundub, et Eestis on toimunud viimastel aastatel house’i tagasitulek. Kuidas te end selles tunnete ning mida kohalikul skeenel toimuva kohta arvate?
T.L.: Mina tunnen end kohalikus skeenes väga hästi, olgugi et ma ei oska end kuidagi kuhugi lahterdada. Pigem meeldib muusikat teha aeg-ajalt ja sellest mulle isiklikult piisab. Uue house’iga on vist sama asi, et kõlapilt on muutunud tänapäevasemaks ja rõhutatakse rohkem bassi. Tagasituleku kohta eesti skeenes võiks öelda, et see teema hakkab ennast tegelikult ammendama. Igal pool on house ja disko, nii et tegelikult muud muusikat väga ei kuulegi. See veidi morjendab mind. Käib selline turvaline tiks. Pean silmas pigem seda, mida pidudel üldse mängitakse.
T.K.: No peaasi, et ikka tehakse muusikat. Küll siis tulevad variatsioon, eksperimentaalsus jne. Järgmisena ootan, mis näiteks Kadajase sulest tuleb.

Te olete tuntud ka oma karikatuursete live’ide poolest. Mis on kõige skandaalsem asi, mille te olete laval korda saatnud?
T.L.: Igasuguseid veidrusi on juhtunud, aga selliseid lugusid võib vast iga piduline rääkida. Ma jään seti lõppedes tavaliselt puldi taha magama. Särki meeldis mulle ka teatud konditsioonis seljast võtta, kuigi samas, kellele see peomelus ei meeldiks, onju? Ja 2/3 selle sülearvuti, millega me pidudel live’e tegime, ekraanist oli katki. Kuna mul olid MIDI-kontrolleril põhimõtteliselt kõik funktsioonid ära määratud, siis pidin ainult Windowsi ja Abletoni käivitama, paar trikki veel ning sai asjad kenasti maha mängitud.
T.K.: Tavaliselt oleme läinud live’e tegema üsna ülemeelikus tujus ja siis juhtub igasuguseid asju. Sinna otsa veel tehnilised viperused, viimase minuti otsused midagi ümber teha jne. Üldjuhul proovime ikka, et perfonks oleks elav. Ja kui publik tuleb kaasa, siis on veel eriti tuus. Ükskord oli meil Tartus Maailma live’il kongade taga MC Lord (Öökülm, TMF, Masta Robusta). Ta oli vist ka juba heas tujus ja tagus neid nii vihaselt, et käed ja trummid lirtsusid verest nagu kevadine raba. Ta mängis tehnilistel põhjustel loost mööda. Poole ürituse pealt muutsime asjad ümber, nii et kongadega jätkas Martin Leiger. Siin ka suur tänu kõigile, kes on meiega koostööd teinud ja kaasa elanud. Kummardus!

Kuula lisaks siit.