Music For Your Plants on eelkõige kontseptuaalne projekt. Madis Nestor uurib lähemalt, kas ja milliseid taimi selle salapärased eestvedajad kodus kasvatavad.

Kes on Music For Your Plants?

Music For Your Plants on eelkõige kontseptuaalne projekt. Oleme ebamäärane produktsioonitiim, kuhu kuulub kaks kunstnikku ja üks sotsioloog, kuid liikmed on pigem ebaolulised ning võivad lugude lõikes erineda. Muusikaga käib enamasti kaasas mingi visuaalne maailm või muu modaalsus – me pole mõelnud endist kunagi kui puhtalt muusikalisest kollektiivist.

Milline lugu inspireeris teid muusikat tegema?

N.O.: Mu elu esimeseks Compact Disc’iks oli umbes 95. aastal Lasnamäe naabrilt laenatud Deep Foresti „Deep Forest”, mida ma ei viinud tükk aega tagasi. See plaat jättis väga sügava jälje. Umbes samal ajal tuli raadiosaatest „Vibratsioon” The Future Sound of Londoni lugu „Papua New Guinea”.

R.M.: Nirvana „Unplugged” (terve album).

R.P.: Barcode Brothersi „Dooh Dooh”.

Kui bändiga alustasime, siis olime… tegelikult oleme siiamaani vaimustuses progressiivsest rokist, new age’ist ja muzak’ist.

Teie muusikat kuulates tekib sageli tunne, et MFYP saadab läbi oma muusika sõnumeid maavälistele eluvormidele. Kas usute, et peale meie on veel keegi?

Voyageri sondidega saadeti ju ka heliteoseid. Samas võib praegune muusika maavälistele eluvormidele lootusetult primitiivne tunduda, sest eks ta ju ongi maakerahõimu rituaalne helilooming.

Kas kasvatate kodus taimi?

Projekti nimi on tegelikult allegooria library– ja world-muusikale või ka liftimuusikale, mis kedagi ei nühi ja võib mängida sama hästi taimedele kuskil 50ndate kaubanduskeskuses.

Taimedele muusika mängimisega on tegelikult päris palju eksperimenteeritud ja tulemused on olnud positiivsed. Oleme ka ise kontserdile ikka mõne taime kaasa vedanud.

MFYP EP „Expedition Chant Cup” ühe loo pealkirjaks on „ﺍﻟﺤﺮﺱ ﺍﻷﻣﺎﺯﻭﻥ ﺍﻟﻘﺬﺍﻓﻲ”. Kas need naised on teie muusadeks/ideaalideks?

See lugu sündis täpselt ajal, mil Liibüas oli toimumas konflikt ning Muammar Gaddafi hukati vägivaldse inimjahi käigus paramilitaarse rühmituse poolt. Teda oleksid pidanud kaitsma ta enda palgatud ja spetsiaalselt valitud Amazonase kaunitaridest ihukaitsjad.

Gaddafi ja tema ümber toimuv moodustas omaette visuaalse keele, mis oli esteetiliselt väga peen, kuid samal ajal ka väga verine. Lugu räägib sellest absurdsest olukorrast.

Milline instrument/programm on teie jaoks asendamatu?

Sellist asja ei ole. Üldiselt juhtub nii, et kasutame igat instrumenti või sound’i vaid korra, et vältida mugavustsooni tekkimist. Uute instrumentide proovimises on midagi sarnast maadeavastuse, kuid ka kolonialismiga.

Kui teil oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

N.O.: Hans Zimmer, Martin Denny, Brendan Perry, Tomita, Iasos.

R.M.: Quincy Jones.

R.P.: Tahaks produtseerida – Madonna, J-Lo.

Kuidas hindate hetkeseisu Eesti elektroonilise muusika maastikul?

Maria Minerva ja Inga Copeland on parimad Eesti muusikud, kuigi sõna Eesti kõlab väga piiravalt. Hindame Shift Tidesi, Ratkillerit, Ajukaja, Vul Vulpest ja Tommy Cashi. Aga leidub ka head popmuusikat, näiteks Janne Saar ja Strippar Marco on väga alahinnatud.

Nimetage mõned hetke lemmikartistid.

N.O.: Näiteks Arca, d’Eon ja Primitive Art tegid sel aastal häid asju. Kui Night Slugsi / Fade To Mindi leibeli alt midagi tuleb, siis see ei jäta ka üldiselt külmaks.

R.M.: Skip James, Pat Metheny (1980ndate lõpu albumid).

R.P.: Kõik kaasaegsed 20ndates inglise klubimuusikud ja DJ-d.