Aasta algul oma debüütalbumiga „Old Love Will Rust” neljale Eesti muusikaauhinnale kandideerinud ning blue-eyed soul’iga kohalikku muusikamaailma värskeid tuuli toonud Rita Ray räägib, mis teda soulmuusikas köidab ning mida ta popmuusikalt tulevikus ootab.

Rita Ray. Foto: Meisi Volt

Rita Ray. Foto: Meisi Volt

Oled läinud aasta üks kõrgeima tähelennuga eesti muusikuid. Kuidas su elu selle mõne kuuga muutunud on?

Mõne kuuga mitte eriti, aga võrreldes aastataguse ajaga päris pööraselt. Albumil läheb üle ootuste hästi ja varsti on LPst valmimas ka hõbedane uusväljalase. Meeldiv, et plaadiga on kaasnenud palju toredat müra-kära-melu. See on see, mida mu hing kohutaval kombel ihkas, seega olen ülimalt tänulik ja õnnelik.

Mõnda aega tagasi ütlesid, et uue muusikuna on vaja end pidevalt tõestada. Kas praeguseks on hing natuke kergem või tekitab sind saatnud edu just omakorda uusi väljakutseid?

See pidev tõestamisvajadus lähtus naislaulja stereotüübist. Hing on kindlasti kergem, aga uusi väljakutseid tuleb pidevalt juurde. Soovin võimalikult ruttu koos bändis mängivate muusikutega uuesti stuudiosse naasta ja salvestada uut materjali. Ma ei tahaks pikalt sellele plaadile pikutama jääda, seda enam, et see oli ikkagi debüütalbum.

Mis on sinu enda arvates see, mis su muusika puhul inimestele nii korda läheb?

Olen ise ka hämmingus, kui paljudele mu muusika korda läheb. Tahaks loota, et ehk kunagi saabub hetk, mil popmuusika ei ole naiste väärtust devalveeriv räpp või suvaliste jopede kodukeldris „produtseeritud” seosetu mula. Ehk saabub aeg, mil enamikule meist meeldib kõnetav ja sõnumiga muusika. Call me old fashioned, aga nii ma arvan. Olen igatahes ülimalt tänulik kõikidele fännidele ja kuulajatele, kes on leidnud mu muusikast midagi, mis neid liigutab.

Eri muusikastiilidega käib kaasas ka teatav sümbolite pagas, mis mõjutab artisti imagot, kuid kandub edasi ka tema tavaellu. Mis sind nii soulmuusika kui ka sellega kaasneva maailma puhul kõige rohkem köidab?

Ausus ja siirus. Need tänapäeval kaks raskesti leitavat nähtust. Olen oma loomingus üpriski aus ja üritan hoida samu väärtusi ka n-ö tavaelus. Need sõnad kipuvad inimestel millegipärast ununema. Lisaksin sinna veel ka heatahtlikkuse. Ma usun, et praegune aeg on ideaalne järelemõtlemiseks. Tasub arutleda, kuidas me oleme senise elu jooksul käitunud, ja järele vaadata, kas me oleme need, kes me tahaksime või võiksime olla. Meie igapäevaelu on olnud nagu orav rattas jooksmine, nüüd on hetk, mil mitte arutult ringi tuisata.

Kui sinu debüütalbum rääkis sinu endisest suhtest, siis mis teemad sind praegu enim kõnetavad? Kas sul on uus materjal juba töös?

Eks armastus kui selline on kahtlemata intrigeeriv ja müstiline, aga siin maailmas on ka palju muud põnevat ja head, millest kirjutada. Usun, et inspiratsioonivaeguse üle ma kurta ei saa. Olen natuke juba uue materjaliga tegelenud, aga praeguse olukorra tõttu on kohtumine teiste muusikutega veidi raskendatud. Loodetavasti saabub see päev rutemini, kui ma arvata oskan.

Mis sulle endale praegu muusika puhul – arvestades nii kodu- kui ka võõramaiseid artiste ja eri muusikanähtusi – kõige rohkem korda läheb?

Lihtsalt imeline on näha kõrvalt sellise bändi nagu Vulfpeck fenomeni. Kui keegi ei ole veel mingil põhjusel neist midagi kuulnud, siis soovitan end kärmelt kurssi viia. Nende põhjal võib loota, et äkki on taas moodi minemas tohutu musikaalsus, suurepärane laulukirjutamisoskus ja pööraselt hea meelelahutuslik pool. See tähendab seda, et nad on live’is sama head ja ehk paremadki kui stuudios. Kui keegi plaanib neid nüüd esimest korda kuulata, siis nende viimane kontsert „Live at Madison Square Garden” on kindlasti õige valik, millele kõrv peale panna.

Praegu ei saa üle ega ümber koroonaviiruse mõjust kultuurivaldkonnale. Kuidas praegune olukord sinu elu mõjutab?

Kõik kontserdid on tühistatud või edasi lükatud. Selles mõttes on mu sissetulek peaaegu kadunud. Aga pole midagi parata. Olukorras tuleb näha positiivset, tegeleda kirjutamise ja harjutamisega. See on üsna tõenäoline, et muusikute tase tõuseb pärast seda kriisi märgatavalt. Ega need kontserdid ka tegemata jää. Selles mõttes on kõik samas situatsioonis. Tuleb kodus püsida, keskenduda enese harimisele ja teha olukord endale võimalikult meeldivaks. Vingusin alles hiljuti, et mul ei jää üldse kirjutamiseks ega harjutamiseks aega… Tuleb olla ettevaatlik, mida soovid. See võib täituda.

Pane kõrv peale: facebook.com/ritaraymusic

Rita Ray astub üles ka sügisesse lükkunud Jazzkaarel, mille kogu programmi saad vaadata siit.