Värske underground-supergrupp Siemens Nokia sai kokku ja salvestas albumi „Jippii!”, mis peaks tegema südame soojaks neil, kel on eriline side 2000ndate algusaja mälestuste, popkultuuri ja esteetikaga.

Alustuseks tutvustav voor: kuidas on jaotunud Siemens Nokias töörollid? Mis on teemad, millest te individuaalselt vaimustute ja millega muusikasse panustate?

Timo Tiivas: Töörollid on meil jagunenud üsna loogiliselt ja igaüks panustab sellega, millega oskab, tahab või viitsib. Harlist sai näiteks solist, sest tal on alati mikrisse midagi vaimukat öelda ja tõenäoliselt on ta meist kolmest ka kõige parema lavaolekuga. Mina olen võtnud enda rolliks tuua primitiivsete bassikäikudega sisse pungilikku tunnetust. Mõnes loos tinistan ka elektrikitarri. Ja samal ajal kui meie Harliga tinistame ja möliseme, on kogu muusika selgrooks ikkagi biidivõlur Sanel. Tema on see, kellel biit läpakas juba ammu käib, kui meie Harliga proovikasse jõuame, ning ka see, kes pärast kitarride ja vokaalide salvestamist ülejäänud viled ja tuled külge keevitab. Muidugi on juhtunud ka seda, et mõne loo puhul on teinud biidi hoopis Harli, basskitarri mänginud Sanel ja vokaaliga panustanud mina.

Harli Jaanimägi: Minust sai solist, sest ma ei oska ühtegi pilli mängida ja olen üldse musikaalselt kõige pehmem liige. Ma olen rohkem vaibi jaoks. Meil ei toimu mitmenädalast kirjutamist, miksimist ja failide edasi-tagasi põrgatamist ning tundub, et tänu sellele kajastub prooviruumi vahetu goofy tuju ka albumil. Vahel on vaja mingi värss kodus lõpuni kirjutada või järgmisel seansil uuesti salvestada, aga üldiselt on kõik ikka üsna siin-ja-kohe-mentaliteediga. Arvan, et laename päris palju väikeseid vahvaid elemente Beastie Boysi taolistelt grupeeringutelt.

„Jippii!” kannab Bandcampis tag’i #pohuiwave. Mis häälestust pohuiwave’i tegemine nõuab?

T.T.: Põhiline on avatus eri ideedele. Kui muidu chill’i muusikat tegevale tüübile sümpatiseerib mõte sellest, et keegi tuleb ja hakkab distorted kidraga ta loo peale raiuma, siis ongi sündinud pohuiwave.

Sanel Mittal: Pohui.

H.J.: Enesekindlust, mis tekib siis, kui sind ei huvita, kas see, mida sa teed, võiks olla kellegi arvates piinlik või mitte. Või pohui samas.

Siemens Nokia loomingus jäävad eriti kummitama pildid igapäevaolmest: Balti jaamas hängivad teismelised, jalgpall, liiklusliin, koolidiskod, „Reisile sinuga”. Nagu olekski ajas tagasi Siemensi ja Nokia hiilgeaegadesse jõudnud. Kuidas te selle olme peale satute ja kuidas teie heli just selliseks sai?

S.M.: Ma arvan, et Siemens Nokia saund, ideed ja visuaalne kuvand peegeldab meie teismeiga, 2000ndate algusaega, kui kassetilt kõlav muss oli värske ja kõva, telku ekraanil helendas „Tony Hawk’s Pro Skateri” logo ja limpa limonaad mekkis oi kui hästi. 

H.J.: Võsa-Pets, väikelinnade melu, MC Realju ja sõnumiga tellitavad polüfoonilised helinad kõik koos sõbralikult alternatiivsel ajajoonel eksisteerimas. Sõnades kajastuvad tihti ütlused pealt kuuldud või omaenda stereotüüpsetest vestlustest, mida üks suvaline nokk õllesemudega pidada võiks. Või kõik, mida oleme kunagi internetis näinud. Kui isiklikus loomes on tekstide ja sõnumi väljamõtlemine kõige tüütum ja ebameeldivam osa, siis bändiruumi sisenedes on kogu protsess tuginenud hoopis bändikaaslaste reaktsioonidele. Kui bassimees hakkab sõnade peale muigama, siis võib kirja panna. 

Kohati tundub, et te ei tahtnud eriti tõsiseltvõetavat albumit teha, aga välja tuli plaat, mis on kõigi kõrvad heas mõttes sügelema pannud. Mis ambitsioonidega Siemens Nokia üldse loodud sai?

T.T.: Mina ja Sanel tegime veel enda sooloprojektidest kokku pandud duot nimega GOGDOG x OUMEEN, kui Harli meile 2021. aasta suvel kirjutas, et kas tahaksime kolmekesi Tartus Stina Leegi avatud Ajuokse Avangaaris live jam’i teha. Kutsusime Harli bändikasse, tegime mõned proovid ja sõitsime Tartusse. Samal ajal saime Saneliga aru, et võiksime edaspidi veel tooremat ja vähem ülemõeldud mussi teha. Tahtsime, et oleks vähem stressamist ja endal lõbusam. Harlile see mõte sobis ja sellest hetkest saati olemegi kolmekesi olnud. Ta oli justkui väga õige tüüp väga õigel ajal väga õiges kohas.

S.M.: Me kõik kipume oma sooloprojektide puhul pisidetailidesse toppama jääma. Mõtlesime, et davai, katsume nüüd Siemens Nokiana selle ülemõtlemise tagaplaanile jätta ja teha lihtsalt lihtsat muusikat. 

H.J.: Tegime enne live jam’i tegelikult ainult ühe proovi ja nimi sai välja mõeldud ainult selleks, et seal laivil meid kuidagi mugavam kutsuda oleks. Kokku saades me küll bändi loomise mõtteid kohe ei mõlgutanud. Kuna kõigil kolmel on veidi erinev muusikaline taust ja maitse, tekkis soov oma lemmikasju üksteisega kokku sulatada. Liiga lõbus hakkas. Otsustasime, et teeme iga proovika seansiga ühe loo ja nii nagu ta purki saab, nii jääb.

Mis saab edasi?

T.T.: Teeme uut musa.

H.J.: Jääme ikka sõpradeks, ma loodan.