Uus Eesti Biit asetab luubi peagialgava Tallinn Music Weeki programmile, tuues käesoleval nädalal iga päev meieni intervjuusid TMW-l üles astuvate artistidega.

Räägi lühidalt, kes on Janek Murd?

Mõned märksõnad: lapsepõlv Jõhvis ja Kohtla-Järvel, teismeiga Narva-Jõesuus; siis Tartu Kunstikool, EKA ja Heven; 10 aastat reklaamiagentuurides. Aastast 2007 olen vabakutseline, kuna soovisin enam pühenduda muusikale ja selle loomisele. Ja see on õnnestunud.

Millise loo peale sa ütlesid, et vot nüüd aitab, tahan ise muusikat teha?

Sellist konkreetset erutust ma ei mäleta. Pigem on muusikani jõudmine olnud sujuvalt kasvav huvi. Kuulamisest, nautimisest ja analüüsimisest on saanud isetegemine. Punk oli muidugi selline võimalus, mis omal ajal julgustas tegema algelistest oskustest hoolimata oma esimesi katsetusi.

Tõsise vanakooli mehena oled teinud muusikat väga laia spektriga ja alles nüüd peale kõiki neid aastaid tuled välja oma soolokavaga. Miks nii on läinud?

Bänd või kollektiiv ei ole olnud kunagi minu eesmärk omaette. Koostööd on sündinud sellest, et keegi suudab ja tahab pakkuda seda, mida endal ei ole või teeb seda nii teistmoodi kui paremini. Kui bändiaeg on aktiivne, siis olen üldiselt täiega selle keerises ja see võtab põhimahvi. Aga on ka lugusid, mis tulevad nii, et on tunne, et nad ongi juba valmis ja ma ei otsigi kohta sünergiaks. Tahan nad säilitada selliselt, nagu neid ette kujutasin, mitte anda neid bändikaaslastele arranžeerida. Selle aasta jooksul on sündinud mitmeid selliseid teemasid. Sooloasi on ka nagu labor – käiku lähevad need ideed, mida bändile ei paku. Mul on olnud ka selline projekt nagu Rubik 3001. See mahtus Boraxi ja 3Pead vahele. See oli ka suuresti sooloasi, kuni Erkki vokaali tulekuni. Kuna teen ka filmimuusikat jms ning kuna mitmed ideed on tulnud nende tegemise käigus, siis olengi nüüd enda asju väljastades ühe ja oma enda nime all – Janek Murd. Selguse huvides.

See, et sa filmidele päris palju muusikat valmistad ei ole enamikele üllatus. Kui olulist rolli sa näed muusikal filmis? Kas halb film võib heast helilisest taustast paremaks muutuda?

Muidugi on muusikal suur roll filmides, telesaadetes ja -seriaalides, reklaamides – üldse visuaalses maailmas, kus muusika on mängus. Parim, mis juhtuda saab, on see, kui muusika ja film on kooskõlas, täiendavad ja kannavad üksteist. Isegi, kui nad on erinevad. See võib tähendada ka seda, et sa ei pane muusikat tähele, pilt ja heli on üks tervik, see on nii sisse sulandunud ja saadab ja juhib teemat, et sa võtad ta juba nii omaks, et ei jälgi teda eraldiseisvana. Ma ise muidugi jälgin iga piuksu. Kuulan ka teiste heliribasid eraldiseisvana ja paljud on väga huvitavad ja nauditavad niisama. Muusikal on üldse väga imeline võime asju muuta ja muidugi võib ta filmi paremaks teha – siduda seda tervikuks, luua sürreaalset ja müstilist aurat selle ümber, kindlale ajastule lähemale viia – tekitada igas suunas emotsioone nii nagu olukord nõuab, muusika autor ja meister seda oskab ja tahab luua. Ja muidugi võib ta ka kõik ära rikkuda.

Usun, et see küsimus kummitab sind tihti lugu aga peab siiski küsima: kas võib juhtuda Boraxi tagasitulek?

See ei kummita mind väga tihti. Uued asjad ja tegemised on peal. Borax on juba olnud ja selle külge klammerduda ei ole võimalik. See, mis on olnud on olnud väga lahe, õpetlik, sõbralik, muusikalises mõttes hariv. Inimesed, kellega ma seda koos tegin, on viinud selle harusid edasi, sünnitanud midagi uut. Nii ka mina. Aga öelda, et see pole teemaks olnud, ei saa. On olnud taasühinemise mõtted selles plaanis, et teha mõnest asjat uusreliis ja seda esitleda. Aga hetkel tundub, et kõigil rullivad muud ja uued asjad üle ja tagasivaatamiseks pole väga aega. Lukus pole aga midagi ja vanadus veel ei murra.

Kui sul oleks võimalus teha koostööd ükskõik millise muusikuga maailmast, siis kes see oleks?

Eestis on juba väga palju muusikuid, kellega võiks koostööd teha. Mulle pakub huvi selline asi, kus saab kokku viia erinevaid maailmu, ajastuid, stiile. Eksootika on kindlasti teema. Kui selline pakkumine näiteks tuleks „kõikvõimsalt”, siis soov oleks teha koostööd mõne tabamatu vokalisti või instrumentalistiga, mis tahes maailma otsast. Kõikvõimalikud rahvapillid ja muud inimese külge kasvanud pillid on köitvad ja põnevad. Koorile ja mõnele kammerkoosseisule tahaks ka muusikat kirjutada ja see võib olla täiesti reaalne siinsamas, meie toredate kodumaiste talentidega.

Milline instrument/programm on sinu jaoks asendamatu?

Alustasin muusika tegemist akustilise kitarriga ja ilmselt jätaksin ka selle, kui muu ära võetaks. Üks asendamatuid üldises plaanis on kindlasti vokaal, see on üks, unikaalne ja ainumas.

Kuna tegemist just Tallinn Music Weekiga, siis milline on sinu lemmikkoht Tallinnas?

Stuudio Telliskivis ja kodu Kassisabas on põhilised, kus olen. Ja naudin mõlemat piirkonda. Kui väljaspoolne satun, siis päeval Korea söögikoht Gotsu, F-Hoone; õhtuti kino Sõprus või VonKrahl ja pidupäeval Resto Leib ja Aed näiteks. Lastega käin kodukohajärgsetel meeldivatel rohealadel, mida on mitmeid – Adamsoni-, Schnelli- ja Hirvepark.

Janek Murd astub TMW-l üles neljapäeval, 27.03 algusega kell 20.00 Eesti Popsi showcase’il kinos Sõprus ning laupäeval, 29.03 kell 17.30 plaadipoe Biit ja Foxy Vintage linnalaval.