Eelmisel aastal Noortebändi tiitli Narva viinud УЕ nimetab end indie-pungi Frankensteini koletiseks, kes on kasvatanud endale ühe pea asemel suisa viis. Pundi moodustavad Alexey Kupavyh, Jevgeni Mihhejev, Aleksandr Titov, Vassili Garenskihh ja Egor Gratchov, kellest viimane paotas ka ust bänditegemise telgitagustesse.

Kuidas УЕ kokku tuli?

Alguses kirjutasin ma niisama lugusid, laulsin neid kitarri saatel ja laadisin videod üles sotsiaalmeedia platvormile VK. Minu jaoks oli see tuvipost mu armastatule. Suureks üllatuseks hakkasid need salvestused koguma tuhandeid vaatamisi. Hakkasime mu sõbra ja bändi kitarristi Zhenyaga lootusetult palju pummeldama ja neid lugusid eri pidudel mängima. Paralleelselt läks laiali toona ainus Narvas tegutsenud noortebänd N-Sect, mille laiba jäsemetest sündiski indie-pungi Frankensteini koletis nimega УЕ.

Kuna paljud ei pruugi vene keelega sina peal olla, siis mis teemasid te oma muusikas käsitlete?

Nagu ma mainisin, saatis mu loomingulisi püüdlusi romantiline ajend, niisiis jutustavad meie esimese albumi lood õnnetust armastusest, mis sündis ja suri ühe provintsis elava teismelise naiivses südames. 

Mis artistidega te koos olete kasvanud ja kes on teid muusikat tegema innustanud?

Me kõik kuulame kohati täiesti erinevat muusikat, kuid paljuski need maitsed ka kattuvad. Minu jaoks oli oluliseks pöördepunktiks film „Kaklusklubi”, eriti selle lõpus kõlanud Pixiesi lugu „Where Is My Mind?”. Ma olin 13-aastane ja nägin esimest korda milleski ebatäiuslikus tõelist ilu. Meie kitarrist Vasya kuulas noorena palju punki, näiteks Sum 41 ja Blink-182, mis on oluline meid ühendav lüli. Zhenya näib olevat läbi töötanud terve videomängu „Rocksmith” kataloogi, trummar Sasha kuulab metal’it ja reggae’t ning ta lõpetas muusikakoolis heliinseneri eriala. Bassimängija Lesha tegi kunagi EDMi-projekti ja tarbib nüüd midagi sellist, nagu on The Strokes ja Cage the Elephant.

Facebookis teil bändilehte pole, küll aga VKs. Kas teil on oma fännibaas ka eestlaste hulgas või olete pigem kohalikule venekeelsele kuulajaskonnale või lausa välisturule orienteeritud?

Me teeme kindlasti Facebooki lehe, aga ma olen lihtsalt väga laisk mölakas ja kipun unustama. Kohalikke kuulajaid on meil küll ja järgmisel aastal plaanime esineda ka Venemaal. 

Kuidas te Narva kultuurieluga rahul olete? Kas noortel on piisavalt võimalusi enda loomingut esitleda?

Väga palju võimalusi just ei ole. Noori bände saab üles lugeda ühe käe sõrmedel, kuid vahel piisab ka käest mõne puuduva sõrmega. Põhimõtteliselt on olemas koht, kus harjutada ja mis ei ole eriti kallis, ja samuti koht, kus esineda. Suurim probleem on pigem muusikute endi puudumine. Ma võtsin viimased neist endale ega ole nõus neid kellelegi ära andma!

Mida näevad ette tulevikuplaanid?

Praegu on plaan leida hea stuudio, salvestada lühike EP, filmida video, esineda mujal ning muidugi kirjutada uut muusikat. Lühidalt, me oleme noored, kuumad ja meil on kõigest pohhui. Koostöömõtetega palume kirjutada aadressil egorkonagorke@mail.ru.