Eelmise aasta lõpus ilmus Tartu koolkonnast album, mille esikaant ehib pilt anonüümse pooleldi roosade, pooleldi mustade lokkis juustega isiku soengust – visuaal, millesarnast kohtab enamasti juuksurisalongide akendel ja kodulehtedel. Helisid, mis selles teoses kõlavad, juuksurisalongis just tihti ei kuule, aga ehk Yumi Motoma on tulnud seda kõike muutma.

Räägi lühidalt, kes on Yumi Motoma?

Yumi Motoma on elektroonilise muusika artist.

Sinu EPga seoses on märgitud, et selle kohta on raske tuua välja üht kindlat liigitust või märksõna, sest „Motomal” toimub korraga nii palju. Sa ise mainisid, et see ongi ehitatud üles kontrastidele. Kuidas sa sellise lahenduseni jõudsid?

Kontrastide tekkimine on minu jaoks väga loomulik nähtus. Albumit kokku pannes ma lihtsalt teadvustasin ühel hetkel, et eks nad hakkavad seal nüüd mingit rolli mängima. Siin on tõenäoliselt ka tehnilisem vastus, mida ma ei oska sõnadesse panna.

Tõid välja, et sel EPl on mõjutusi witch house’ist, trip hop’ist, krautrock’ist ja muust. Mis sind nende žanrite puhul köidab ja mis muusikat pead kõige inspireerivamaks?

Nende žanrite puhul huvitab vast tekstuur, aga inspireerivat muusikat on üldises plaanis väga raske määratleda. Kindlasti meeldib mulle Madchester, viimasel ajal veidi ka gabber. Sain hiljaaegu plaadipoest Becki „Mellow Goldi” kasseti, mis pakkus mulle palju inspiratsiooni, kui avastasin, et saan seda läbi eri filtrite lasta. Vahel meeldib mulle see tunne, kuidas muusika must käsi tõmbab keha jää alla. Siis pole enam kuhugi pääsu. Witch house’i tutvustas mulle aga sõber, kunstnik ja muusik Koltan Grupp, kellel on väga sügav just selle žanri latentsete kihtide tunnetus. Selles mõttes võib mõjutada ka kanal, mille kaudu muusika sinuni jõuab.

Teed EPl „Motoma” koostööd ka Paul Lepassoniga, kes on kujundanud nii albumi kaane, produtseerinud loo „Team Diet” ning olnud ka kaasautor loole „Phone Star”. Kuidas te Pauliga üksteist leidsite? Räägime ka sellest kaanest, kui võib.

Mul on ähmaselt meeles, kuidas Paul kunagi Arhiivis puutrepist alla jalutas (ta oli Arhiivi programmijuht). Olin sinna alles tööle asunud ja kuna üldiselt räägib Paul kellega tahes, vahetasime ka meie paar sõna. Iga järgmine kord vestlesime natuke rohkem kui eelmine ja millalgi saime sõpradeks.

Kaanekujundusega seoses saime ühel hetkel aru, et negatiivi keeratud ponipildil on probleem autoriõigustega. Pidi midagi asemele leidma ja juuksepildiga tekkis meil mõlemal kohe klapp. Muidu on kasseti kujundusel mitmeid põnevaid dimensioone, mida saab jälgida Pauli kunstitegevuses (nt kontol @oeh.exe Instagramis või SÜNKi kodukal). Sisekaanele on peidetud initsiaalide YM alla mingisugused sümbolid, mille tähendust teab vast ainult Paul ise. Album on selles mõttes natukene nagu sibul – sellel on kihte. Pauli kaasamine kujundamisse oli hea valik, sest usaldan ta disaini ja seetõttu pidin ise vähem mõtlema. Paul genereeris mingi moodusega ka hea eraldusvõimega roosade juuste tekstuuri, mis läks kassetile kleepsudeks – ta teeb igasuguseid lahedaid asju. Sisekaane must põrand on aga näiteks minu foto. Üldiselt oli väga edukas koostöö.

Sa oled tegelikult tudeerinud ka semiootikat. Kas rakendad seda kuidagi teadlikult ka Yumi Motoma loomingus?

Motoma loomingusse on peidetud nii väiksemaid kui ka suuremaid semiootilisi üllatusi. Kokku on neid kümme tükki. Kes leiab kõik üles, võib need Trashile (plaadifirma Trash Can Dance vedaja, kes Yumi Motoma kasseti välja andis – M.M.) saata ja saab tasuta kasseti.

Mis su järgmised plaanid on?

Raha, kuulsus, kiire surm ja unustus. Muusikaga seoses katsetan praegu oma live’i-lahendust Tascam 424ga, mis on põhimõtteliselt neljarealise kassetisalvestaja kasutamine instrumendina. Muidu on Tartu Kunstimajas avatud näitus „Sama viin igaühe suus”, kus teeb kaasa ka Yumi Motoma partner Bandmerch Official. Bandmerchil on kavas esitleda Menopauli T-särki. See näitus oleks kindlasti ka päris hea kontekst mu jutule siin. See on selline risomaatiline. Seal osaleb väga põnevaid projekte ja kunstnikke, aga kuna neid on päris palju ja ma ei taha kedagi välja jätta, siis ma ei nimeta neist praegu ühtegi.

Kuula lisaks Yumi Motoma SoundCloudist