Äsja Kuldnõela nominatsiooni pälvinud noore moelooja Kristel Kuslapuu ülevoolav lähenemine vormidele paneb tõmbama paralleele arhitektuuriga ning tema mustrid ja värvid ei saa skandinaavialiku minimalismi vohamise kõrval mitte silma jääda. Ta on vaba hing, kes kulgeb omasoodu ning loob ja koob hingega, pannes rõivastesse oma emotsioonid ja läbielatu.

Kristel Kuslapuu (24) on praegusel moemaastikul harv nähtus – ta on suutnud säilitada luksuse luua puhast kunsti skulptuursete, värvikate, mänguliste ja suuremõõtmeliste kudumitena, kust võivad vaadata vastu sõnad, nagu „EMPTY”, või statement’id, nagu „WHY DON’T U DO A MAGIC TRICK AND DISAPPEAR”, ja teha seda just siis, kui tal on parajasti aega või inspiratsiooni või kui on tarvis täita kliendi tellimus. Ta on sellise tee ise valinud ja see annab talle täieliku loomingulise vabaduse ning võimaluse ajada vaikselt oma asja – teadlikult ta kusagile ei püri, otseselt püünele ei roni, kuigi on osalenud mitmel mainekal moenädalal ja -konkursil ning neid ka võitnud.

Kuslapuu on moeloojana tänapäevases, enamasti rahalisele kasumile suunatud maailmas unikaalne ka seetõttu, et tal ei ole oma showroom’i ega edasimüüjaid, rääkimata e-poest. Ka stuudio pani ta eelmisel aastal Rootsi õppima minnes kinni. Ta on hoidnud meelega sellist joont, et mitte tegeleda moekunsti ärilise poolega, vaid üritada luua kunsti oma rütmis nii kaua, kui see võimalik on. Kliendid on seni Kristeli ise üles leidnud ning tellimus sünnibki koostööna, mille tulemuseks on unikaalne käsitööna valminud ese.

Selline nii-öelda põlve otsas oma asja ajamine on iseloomulik pigem värsketele alustajatele, kuid Kristel on suutnud niimoodi edukalt toimetada juba kaheksa aastat. Ta on õppinud Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-konstruktoriks, mis tähendab, et ka lõigete tegemine ja õmblemine ei ole talle võõrad. Tulevikus on tal plaanis luua veelgi rohkem tooteid segatehnikas, kus on kombineeritud nii kudumine kui ka õmblemine. Kristel resideerib praegu Stockholmis, kus ta tudeerib tekstiili, ning kunagi Eestisse naastes soovib ta saada ühele poole Eesti Kunstiakadeemia moedisaini bakalaureuseõppega, mille lõpetamiseni on jäänud veel aasta. Kui ülikool on läbi, sooviks ta minna edasi välismaale magistrantuuri, seega enne haridustee lõppu ta järgmised kolm aastat oma karjääris suuremaid muutusi ei planeeri.

Kristel tunnistab siiski, et tunnustus on talle oluline. Tema teekond moeloojana sai alguse keskkooli moeetenduse esikohast, mis lennutas ta otse SuperNoova moekonkursile, kust ta samuti võidu koju tõi. Kristel möönab, et kui poleks tulnud SuperNoova võitu, ei oleks ta ka moeloojana jätkanud. Samuti tuli väga õigel ajal tänavune Kuldnõela nominatsioon – motivatsiooni puudumisel ja loomingulisel mõõnaperioodil annab selline tunnustus tugeva impulsi, et edasi tegutseda. „Eriti üksi üsna madalat profiili hoides ja oma liini ajades on väljastpoolt tulev tunnustus kinnituseks, et teen õiget asja,” ütleb Kristel.

Oluline teetähis Kristeli loomingulisel rännakul oli ka mulluse ERKI Moeshow peapreemia pälvimine vanaema kudumitest inspireeritud kollektsiooniga „Niina”, kus ta osales taas puhtalt emotsiooni ajel. Boheemlaslikult spontaanne Kristel saatis oma kavandid konkursile kümme minutit enne tähtaega.

Tema valik tegeleda moeloomingus just kudumitega on tulnud lapsepõlvest. Kuigi ka see otsus ei ole olnud otseselt teadlik, vaid pigem loomulik orgaaniline kulgemine. See on omamoodi teraapia, mille kaudu on hea oma emotsioone ja sisemisi läbielamisi välja lasta. Esimesi töid luues ta protsessi ette ei planeerinud, vaid võttis vardad kätte ja vaatas, mis välja tuleb. Viimasel ajal on ta hakanud siiski kavandeid ja visandeid paberile kandma ning proovinud lõpptulemust visualiseerida, kuid asi kukub tavaliselt välja siiski nii, et protsessi käigus sünnib midagi muud ja esialgsest visioonist ei jää palju järele.

Kuigi Kristel üritab oma kollektsioonides piire kudumite ja õmmeldud toodete vahel hägustada, luues tooteid segatehnikas, on esimene tema suur kirg, mis jääb alati kollektsioonide oluliseks osaks. Just seetõttu, et ta teeb kõike, mida ta ise tahab, otsast lõpuni üksi ja just siis, millal ta ise tahab, on kõik riided talle väga isiklikud ja intiimsed ning sada protsenti t e m a. Ta koob rõivastesse oma hinge ja vastaval eluperioodil toimuvad läbielamised – struktuurid ja värvid on selle väljenduseks. Igal kollektsioonil on alati ka mõni läbiv teema või lugu, mis Kristelit sel ajal teravamalt puudutas – kas siis ühiskondlikud, keskkonna- või isiklikud teemad. Pole just sage nähtus, eriti töömahukate kudumite puhul, et idee autor selle ka otsast lõpuni ise teostab. Kristel soovibki seostada oma nime pigem loominguga ja hoida oma isikut võimalikult tagaplaanil.

Tema eesmärk on luua peamiselt unisex ja one-size kudumeid, mis tähendab, et ta ei soovi jaotada oma loomingut meeste ja naiste omaks, vaid tegemist on universaalsete toodetega, mis sobivad kõigile olenemata kandja soost või suurusnumbrist. Viimaseid kollektsioone on Kristel esitlenud meesmodelle kasutades, kuna ta on täheldanud huvitavat asjaolu, et naised tulevad tooteid ostma ka siis, kui neid on näidatud meeste seljas, kuid mehed toote ostuni ei jõua, kui neid on esitlenud naised.

Kristeli käekiri ei ole ehk päris välja kujunenud, kuid on siiski äratuntav, ning seda on märgatud juba ka väljaspool Eestit. Neiu loomingut on saanud näha näiteks moeajakirjas Odalisque ja hiljuti populaarse Berliini hipsteriajakirja KALTBLUT Magazine fotoseerias „The After School Magic Hour”. Arvestades oma nooruse kohta saavutatut, on Kristeli kõrgemad lennud veel kindlasti ees.

Galerii Kristeli kollektsioonist „Magic”: Tony Ottosson

Tutvu kogu Kristeli loominguga siin.

Galerii