Autotööstus, Mercedes-Benz, skandinaavialik disainikeel – selliste teemadega tegeleb praegu Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini eriala lõpetava Stella Kalkuni magistritöö „Scandinavian graphics trends for textile application”. Tekstiilidisainerina on Stella keskendunud graafilistele pindadele ja rütmidele, millele omane põhjamaine joon on viinud ta muude tegemiste kõrvalt ka praktikale Itaaliasse Mercedes-Benzi Como stuudiosse. Sealjuures pole Stella puhul just imekspandav, et praktikast sai edasi koostöö, aga erakordne on see kindlasti.

Mis viis sind tekstiilidisainini?

Tekstiilidisaini juures köidavad mind enim selle arvukad kasutusvõimalused erinevates valdkondades. Tekstiiliga saab väga palju mängida. Olen lummatud mustridisainist, mille abil saab luua mitmesugustele materjalidele karaktereid. Tekstiilidisainini jõudsin küllaltki juhuslikult. Minu esimene valik oli õppida arhitektuuri, kuid keskkooliaegne kunstiõpetaja soovitas tekstiili proovida.

Kuidas sa ise oma loomingut iseloomustaksid?

Minu looming on minimalistlik, samas üsna jõuline – selle all pean silmas eelkõige enda loodud mustridisaini. Kõik minu tööd on mõjutatud rohkemal või vähemal määral 1960ndate disainikeelest, mis on mulle alati väga südamelähedane olnud. Mäletan esimesi päevi EKAs, mil meile öeldi, et järgmise kolme aasta jooksul muutume me ise palju inimestena ning muutub ka meie looming. Nüüd, kuus aastat hiljem, nõustun sellega täielikult. Eristaksin selles transformatsioonis kaht perioodi: EKA ja Mercedes-Benz. EKA andis hea põhja, millelt edasi liikuda. Mercedes-Benzis töötamine oli väga lühikese aja sisse pakitud uute teadmiste tulv. Muutusin enda töös väga pedantseks. Loominguliselt andis see juurde maskuliinsust ja julgust. Kuid osaliselt on minu töökäik jäänud samaks. Naudin väga protsessi, toetun tugevasti intuitsioonile ning hindan kõrgelt targasti valitud ajaplaneerimist.

Kuidas jõudsid koostööni Mercedes-Benziga?

See sai alguse 2012. aastal, mil töötasin oma esimesel praktikakohal Mercedes-Benzi stuudios Comos Itaalias, Colour & Trimi osakonnas. Järgnes praktika Sindelfingeni Saksamaa peastuudios. Comos oleku ajal avaldasin soovi teha magistritöö koostöös nende stuudioga, mis pakkus ka neile huvi. Tegelesin mõlemas kohas interjööriga seotud küsimustega. Hinnati minu graafilisi oskusi ja sain palju mustritega töötada.

Milles sinu magistritöö täpsemalt seisneb?

Minu magistritööks on stiiliraamat „Scandinavian graphics trends for textile application”, mis keskendub praegustele skandinaavia suundadele ja trendidele. Trendiraamatud on autotööstuses olulised töövahendid, mis aitavad kontsepte luua. Como stuudio oli lummatud minu päritolust – sellest ka teemavalik. Raamat tutvustab kolme põhisuunda – minimalism, genuine ja new vintage –, mis jagunevad 12 osaks. Toon välja põhilised teemad, koos visuaalide ja originaaltrükis kanganäidistega. Oluline roll on mustridisainil, millega esitlen enda nägemust, kuidas ühildada Skandinaaviast inspireeritud graafilist pinda autotööstuses kasutatavate materjalidega.

Milline on praegu skandinaavia disaini olukord?

Arvan, et skandinaavia disain on üsna heas seisus. See on jätkusuutlik ning alati kehtib ka keskkonna printsiip, see tähendab, et disain on läbi mõtestatud. Juurde tuleb palju noori disainereid, kelle pilk on värske ning kes suudavad kanda enda teostes skandinaavia disainile omaseid jooni ning anda sellele samas endapoolset lisaväärtust. Mustridisaineritest on minu lemmik Klaus Haapaniemi, kes on teinud kuulsaid mustreid Iittala serviisidele, samuti tekstiilidele. Tema looming on sürreaalne ning alati väga jutustav. Skandinaavia disain on mingis plaanis klassika, ning klassika ei taandu. Arvan, et inimesi on köitnud alati minimalismist tulenev puhtus, ning seda keelt räägib ka skandinaavia disain.

Millised on su edasised plaanid?

Ideid ja plaane on erinevaid. Sooviksin jätkata koostööd Mercedes-Benziga, kuid seda näitab tulevik. Autotööstus on üleüldiselt väga põnev ning oleksin tänulik, kui saaksin siduda ennast sellega ka edaspidi. Samas olen huvitatud ka teistest valdkondadest, kus saaksin enda loomingut rakendada.