Mitme Eestis toimuva kontserdi ja festivali programmis annavad sel suvel tooni ukraina artistid. Üheks neist on 1.–2. juulil Mägede Häälel esinev trance punk’i duo Alien Body, mille moodustavad Bohdan Konakov ja Alian Core.

Kuidas Alien Body sündis ja milline on selle olemus?

Bohdan Konakov: Ma arvan, et Alien Body tuum asub kusagil kauni utopistliku maailma ja düstoopilise maailmalõpu vahel. Meie lood ei räägi ainult apokalüpsisest, vaid ka uuest ajastust. Meil on endiselt lootus, et Maa on võimalik päästa, ja seetõttu lõimegi Alien Body, kuna me ei saanud enam vaiki olla. Kohtusime umbes kolm aastat tagasi. Mina olin DJ ja korraldasin eksperimentaalse tantsumuusika üritusi nimega ШЩЦ, Alian hakkas mind selles abistama ja me armusime. Ühel päeval kuulsin teda laulmas ja sain aru, et ta hääl sobitub suurepäraselt mu muusikaga, niisiis otsustasimegi luua bändi, kuigi Alian polnud kunagi muusikaga tegelenud.  

Alian Core: Hakkasime niisama lõbu pärast pandeemiaajal muusikat tegema ja segasime sellesse natuke kõike. Ma ei teadnud varem eriti hästi, kuidas oma mõtteid edasi anda ja oluliste asjade kohta sõnumit levitada, kuni sündis see projekt. Niisiis leidsin selle kaudu ka ennast.

Bohdan, ürituste sarjast ШЩЦ kasvas välja ka samanimeline plaadifirma. Kui sa andsid 2019. aastal välja esimese kogumiku ukraina artistide muusikaga, kasutasid sa selle kirjeldamiseks terminit „braindance”. Milline on olnud sinu arvates ukraina põrandaaluse tantsumuusika progress pärast seda aega? 

B.K.: Jaa, ma nimetasin seda braindance’iks, täpselt nagu AFX, et kirjeldada elektroonilist muusikat, mis asub ambient’i, eksperimentaalsuse ja tantsulisuse vahealas. Nii et see on pisut nagu minu austusavaldus vanale koolile. On üsna raske öelda, mis on sellest ajast alates teistmoodi. Nii palju kui ma tean, on skeene muutunud rahvusvahelisemaks ja suuremaks, kuid pandeemiaajal jäi kõik seisma. Me elasime siis ühes külas linnamelust eemal ega jälginud, mis toimub. Küll aga nägin ma selle muutumist kommertslikumaks ja vähem mitmekülgseks, kuid samal ajal saabus ka uus laine noori artiste ja üritusi, kes püüdsid peavoolust eemale ujuda.

Alian, milline on sinu muusikaline taust ja mis mõjutused on toonud sind siia, kus sa praegu oled?

A.C.: Ausalt öeldes ei ole mul mingit tausta. Ainult mõned korrad olen laulnud kooli üritustel koos „rokkbändiga” (naerab). Ma ei mõelnud kunagi, et hakkan laulma või muusikat tegema. Mu vanaema oli oma nooruses väga ilusa häälega laulja, nii et harjutan nüüd peaaegu iga päev, et tema tasemele lähemale jõuda. Praegu inspireerib mind sama muusika, mis meeldis mulle 13-aastaselt: metal, emocore, witch house jne. Näiteks kuulan System of a Downi ja naudin seda ikka, nagu kuuleksin seda esimest korda.

Te kirjutasite enne sõja algust loo „Мрія” (ee „unistus”). Nimi, mida kannab ka ukrainlaste Antonov An-225, maailma suurim lennuk, mis Venemaa kallaletungi alguses hävis. Mainisite, et selle loo sõnad ennustasid põhimõtteliselt tulevikku. Mis oli algne sõnum, mida tahtsite looga edastada? 

A.C.: See on tõsi, kuid tulevikku ei ennustanud ainult „Мрія”. Olime šokeeritud, et peaaegu kõigi meie lugude lüürikas on midagi selle kohta, mis praegu toimub, eriti palas „Beautiful World”. See räägib kohati sõjast Ukrainas, kuid lõime selle peaaegu kaks aastat tagasi. Võib-olla on asi selles, et ma olen pärit Donbassist, kus sõda algas kaheksa aasta eest, niisiis see võib seletada, kuidas see lugu meieni tuli.

Te olete töötanud ka albumi kallal. Millal seda kuulda saab? 

B.K.: Jaa, oleme lõpetamas oma debüüt-minialbumit. Veel viimane lihv ja saamegi seda kõigiga jagada.

Mida te Mägede Häälelt ootate ja mida teilt oodata võib?

B.K.: Ma nägin, et see toimub lahedas asukohas looduse keskel ja mulle väga meeldivad sellised paigad. Loodan näha huvitavaid inimesi ja nendega aega veeta. Tahame luua oma etteasteks omamoodi metsanümfide muinasjutuatmosfääri, pisut druiidide vaibi ja nii.

A.C.: Ma ei oota midagi, tahaksin lihtsalt sukelduda ümbritseva looduse atmosfääri. 

Bohdan, alates sellest, kui sõda algas, oled sa kogunud oma leibeli kogumike, mikside ja ürituste kaudu Ukrainale annetusi. Kuidas see läinud on? Mis on sinu arvates olulisim viis, kuidas Ukrainat aidata ja tagada, et me ei unustaks, et see sõda kestab veel?

B.K.: Väikse plaadifirma kohta kogusime palju raha, et aidata Ukraina kaitsjaid. Me hindame tõesti igasugust abi, mida me inimestelt üle kogu maailma saame. Ma arvan, et parim viis Ukrainat aidata on meeles pidada, et kolmas maailmasõda juba käib ja kui maailm Ukraina unustab, nagu juhtus Süüriaga, kasvab Venemaa kurjus veel suuremaks. Me peame selle kurjusega võitlemiseks jõud ühendama nagu „Sõrmuste isandas” ja me võidame kindlasti.