Järgmisel nädalavahetusel, 29. juunil toimub Kohtla-Nõmmel, Eesti Kaevandusmuuseumis 3. korda festival Mägede Hääl, mis pakub lisaks muusikale, näitustele ja ringkäikudele Kaevandusmuuseumis ka kohalikku eksootikat tutvustavat väljasõitude programmi Aidu karjääri ja VKG Tööstusparki. Ent neile, kel hammas verel, panime kirja mõned lisakohad, kust Ida-Virumaad külastades läbi põigata.

Toila – Aa(aaa)

Ontika pankrannik, mis jookseb Toilast Sakani. Foto: Wikipedia kasutaja Tiit Tõnurist/ Hiiumaa Mudeliklubi (CC BY-SA 4.0)

Ontika pankrannik, mis jookseb Toilast Sakani. Foto: Wikipedia kasutaja Tiit Tõnurist/ Hiiumaa Mudeliklubi (CC BY-SA 4.0)

Mine Toilasse. Jaluta Pätsu-aegses pargis. Suundu alla Toila randa ja naudi teraapilist pinnast. Kui näed taevasse tõusvat treppi, hakka kindlasti üles ronima. Jõuad Toila Spa taha, kuhu eeldame, et jätsid oma auto. Siis võta suund läände ja saad nautida Eesti ainsat Vahemereäärset autoreklaami teelõiku. Sõida pankrannikul ettevaatlikult, siit on jube kõrge kukkumine. Ära Narva maanteele satu ja jõuad lõpuks Sakale. See on küla, kus Raul Saaremets veetis oma lapsepõlve suved. Edasi suundu Saka mõisa ja lõpeta ujumisega Aa rannas.

Jalutuskäik läbi Kohtla-Järve

Alusta Kohtla-Järve Virula väljakult (endine Pobeda) ning astu mööda Keskalleed, mis on palistatud Stalini ajal ehitatud purskkaevudega, pargi poole. Tee „Kainete Kaevurite” juures pilti (silma nende vastas asuvat linnavalitsuse hoonet – straight outta 1984). Edasi jõuad Rahvaparki, kus leiad kohviku Pirate Bay ja puude tagant hiiliva massiivse musta tuhamäe. Siit edasi vana koolimaja juurde (Spordi ja Järveküla ristil) ja siis Karl Lutsu teele, kus asuvad eestiaegsed kaevurite ridaelamud, paekivist isegi. Seda kanti nimetatakse Kohtla-Järve Vanalinnaks. Vanasti sai normaalne inimene siinkandis peksa.

Peipsi järv

Selles kandis on igal pool äge. Eriti Alajõe ja Kauksi. Iga tripp on hea tripp ja kõigis ilmakaartes kaunis.

Kuremäe klooster

Siin elavad jumalasulased. Ja siin saab pattu lunastada. Isegi Piiterist tullakse selleks kohale.
Kohustuslik on kaasa võtta tühi plasttaara allikates täitmiseks.

Kuremäe klooster. Foto: Wikimedia Commonsi kasutaja Ilme Parik (CC BY-SA 3.0 EE)

Kuremäe klooster. Foto: Wikimedia Commonsi kasutaja Ilme Parik (CC BY-SA 3.0 EE)

S.O.M.P.A.

Ehk Samoje Opastnoje Mesto Posle Ameriki (kõige ohtlikum koht peale Ameerika) on endine kaevanduslinnake Jõhvi külje all. Seisa keset alleed ja kujuta ette, et oled Mersukauboi Metsikus Idas.

Sompa kultuurikeskus. Foto: Wikimedia Commonsi kasutaja Hannu

Sompa kultuurikeskus. Foto: Wikimedia Commonsi kasutaja Hannu

Aman-Zaman

Kohtla-Järve magalalinnakus Ahtmes üsna raamatukogu kõrval asub šašlõkibaar Aman-Zaman (millele mõnikord viidatakse ekslikult ka kui veinibaarile): mõtteid rahapesule viiv interjöör, lihtsad head maitsed, sõbralikud hinnad ning raadiomuusika, mille taktis elavad, unistavad ja armastavad nii paljud idavirulased. Hea haare!

Kohtla-Nõmme skate-park

Kui oled rulamees, mine Kaevandusmuuseumi kõrval asuvasse K. Luigendi nimelisse betoonparki. Tasub silmad lahti hoida, sest võid trehvata pagenduses elavat ajakirjanikku Mart Niinestet või Eesti vanimat punkarit Uno Lauri.

Kohtla-Nõmme skate-park. Foto: Rein-Erik Jõe

Kohtla-Nõmme skate-park. Foto: Rein-Erik Jõe

Vaivara settebasseinid

Kui juba Ida-Virumaal ringi kolada ning viitsimist jagub, tasuks võtta suund ka Narva poole, mis niigi viimasel ajal kutsuvalt käega külla viipab. Kui linna enda anatoomia on ajakirjanduses juba üksipulgi lahti võetud, soovitame pisut sissekäidud rajalt kõrvale astuda ning külastada Narva Elektrijaama territooriumil asuvaid Vaivara settebasseine ehk Ida-Viru helesiniseid laguune. Ent siin on paar aga: kuna helesinine värvus tekib põlevkivi töötlemisest tekkinud tuha ja vee koosmõjul, ei tasu end basseinide troopilisena näivast veest meelitada lasta – settetiikide vesi on leeliseline ja pH tase kõrge, nii et kokku sellega puutuda ei tasu. Samuti on basseinide juurde paigaldatud hoiatavaid silte, mis territooriumile lähenemist keelavad, ent kui uudishimu tapab, leiab seikleja ikka tee. Turvalisus siiski ennekõike!

Viivikonna

Ida-Virumaal, Kohtla-Järvest umbes 40 kilomeetri kaugusel asub Eesti kuulsaimaks kummituslinnaks ristitud Viivikonna. 1970ndateni kaevandusasula tiitlit kandnud küla õitseaeg jääb aastatesse enne 90ndaid, kui sealgi tegutsesid veel kool, haigla, kauplused. Nüüd on see koht koduks veel ligi sajale inimesele, kes elavad kõrvuti stalinistlike hoonete varemetesse jäädvustunud kunagise hiilgusega.

Viivikonna sissesõit. Foto: Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix

Viivikonna sissesõit. Foto: Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix