Viimastel aastatel on (näiteks Tallinnas) avatud mitmeid kväärikeskseid kogunemiskohti, samas on mõni eriti pikalt või poolpikalt tegutsenud ruum või ettevõtmine – mis siin salata, ka mõni eriti kallis – alles ka uksed sulgenud. Uurime, kuidas need baarid ja klubid omavahel erinevad, mis neid üksteisele lähendab ja kes neid külastavad.

Kväärikogukond Eestis on läbi aegade saanud organiseeritumalt kokku tulla peamiselt Tallinnas või Tartus, kuid eraldi ruume on selleks nappinud. Teistkümnendate Tallinnas üles kasvanud olid (varases) teismeeas vähemasti kuulnud Vabaduse väljaku tagusest X-Baarist, midagi toimus vahel ka LGBT Ühingu ruumides, küll aga olid üritused tihti formaalsemat sorti ning ei olnud otseselt midagi noortele suunatut. Tagasihoidlikule kapis teismelisele tundus kogukonna leidmine kodumaal alati pigem kättesaamatu kontseptsiooni kui reaalsusena.

Esimesed kuuldused päriselt kvääridest ja ägedatest pidudest jõudsid minu (Lena) kõrvu ja teadvusesse Sveta Baari tulekuga. Sveta oli pikalt ainus noorema põlvkonna kvääride kogunemispaik Tallinnas ja esimene selline turvalist kogukonnatunnet tekitav pidepunkt. Kui välja arvata Tartus toimuvad legendaarsed Vikerpeod ning Rakvere iga-aastane Festheart, siis teistes Eesti linnades on asjad olnud kvääriruumide mõttes kesisemad ning praegugi on palju, mille üle nuriseda; mida saaks ja võiks ära teha – nii kogukonna ehitamise, selle osade ühendamise kui ka ühiskondliku teavitustöö/normaliseerimise mõttes. Küll aga on viimase paari aastaga toimunud Eestis kvääriruumide ning -ürituste plaanis suuremat sorti buum. Tallinnasse on hiljuti tekkinud nii uus geibaar HELLo kui ka kväärisuunitlusega klubi Hungr, Tallinnas ja Narvas korraldab filmilinastusi, arutelusid ja muid üritusi kultuuriprojekt Q-Space, Tartus on kväärile (vaba aja) ruumiloomele keskendunud Peemoti keskus. Eri sorti ruumide olemasolu on tähtis ning turvalised mitteformaalsed ruumid kvääride pidudeks ja ööeluks on ühed parimad viisid kogukonnaga tutvumiseks, sidemete tekitamiseks, kultuurilise narratiivi loomiseks. Tutvustamegi alljärgnevalt mõne sõnaga valikut olulistest kvääride kogunemiskohtadest.

Hungr

Alles möödunud aasta aprillis Tallinnas Tulika tänaval uksed avanud klubi Hungr pakub eneseväljendusvõimalust mitte ainult kohalikule kväärikogukonnale, vaid ka teistele põrandaalustele nüüdiskultuuri hoovustele. Hungri eestvedajateks on Eesti alternatiivsema kvääriskene eliit, kamp Sveta Baarist välja kasvanud LGBT+ artiste, aktiviste ja muidu häälekaid kogukonna liikmeid. Asutajate sõnul ühendas neid soov ühise ruumi järele, mis erinevalt teistest nooremale põlvkonnale suunatud kohtadest ei oleks lihtsalt kväärisõbralik, vaid otsejoones kväärikeskne. Programmi poolest toimub Hungris üritusi seinast seina, sealhulgas dräägiesinemisi, kogukonna fundraiser’eid, töötube ning muidugi ka niisama pidusid. Muusika vallas kirjeldab kava tabavamalt ja kokkuvõtvalt märksõna „Gen Z” ehk muusika ületab eri žanrite piire, kuulata saab sõltuvalt üritusest kas trendikat popmuusikat, techno’t, dark wave’i, EDMi vm.

Klubi on väike ning seetõttu hubane ja turvaline. Sisse astudes jätab Hungr esmalt ehk edgy’lt sünge mulje – seinad, inimeste riided ja turvamehe näoilme on pealtnäha tumedad. Tundub, nagu Berliini techno-klubist oleks tehtud miniatuurversioon ja see Kristiine mahajäetud garaažide vahele tõstetud. Esmamulje on aga petlik, sest ehkki muusika mõttes ei jää Hungr ka kuulsamatele ja kordades suurematele peokohtadele alla, on sealne õhkkond äärmiselt sõbralik, avatud ja rõõmsameelne. Tantsumuusika kõrval kostab inimeste ja baarirahva juttu ja naeru, toimub tihe sotsialiseerimine – tegu ongi igati põneva sünteesiga rajust klubikultuurist ja pisikese kogukonnabaari võbinatest.

Hungri asutajaid ühendas soov ühise ruumi järele, mis erinevalt teistest nooremale põlvkonnale suunatud kohtadest ei oleks lihtsalt kväärisõbralik, vaid otsejoones kväärikeskne.

Atmosfääris on oluline roll ka Hungri-esisel õuealal, kus suitsu nurudes võib jutule saada nii äsja esinenud queen’i, eksi endise silmarõõmu, järgmise seti DJ kui ka sama hoovi peal asuva klubi 9/11 eksinud külastajaga. Inimeste hulk on õhtust õhtusse erinev – kui suuremad peod kutsuvad kohale rohkem masse, siis mõnel vaiksemal õhtul võib kohata vaid mõnda inimest. Klubiliste seast on kujunenud ka kohalik tuumik püsikaid, kelle näod ka harvemale külastajale võrdlemisi kiiresti tuttavaks saavad.

Hungri südameasjaks on aga ka kogukonna harimine ja kultuurilise järelkasvu arendamine-kasvatamine. Sellest soovist on klubi lühikese tegutsemisaja jooksul sündinud juba kaks silmapaistvat projekti: DJ-mentorship ja Pedestrian Drag School. DJ-mentorship’i raames möödunud suve lõpus n-ö plaadikeerutaja paberid kätte saanud noorte mussi saab nüüd kuulata juba teisteski Tallinna öölokaalides. Jalakäijate dräägikooli professoriteks on aastaid tegutsenud House of Pedestriani majavanemad ja kohaliku kväärikultuuri pärlid Helgi Saldo, Kxster ja Nasty Nikita.

Vikerruum

Vikerruum on vanim Eestis tegutsev kvääripidude sari, mis on kostitanud kõrvupööritava popmuusika ja säravate esinejatega juba 2010. aastast eeskätt Tartu publikut. Ehkki iga kuu toimuvad Vikerpeod on oma ajaloos omajagu pindasid vahetanud ning mõnel haruldasel korral ka pealinna külastanud, on Vikerruumi tõeliseks koduks juba mitmeid aastaid Tartus Magasini tänaval asuv Genialistide Klubi. Ka siinpuhul tuli algatus just kogukonna seest – Vikerpeo salapärane, alati üksnes taustal niite tõmbav hing on Genialistide Klubi praegune programmijuht Jaan Kroon. Sarnaselt Hungriga on ka Vikerruum selgelt kväärikeskne space, ehkki reklaamib end ka heterosõbralikuna, ning kahtlemata mängibki peosari ka kohalikus noorema generatsiooni heterokultuuris olulist rolli.

Sarnaselt Hungriga on ka Vikerruum selgelt kväärikeskne space, ehkki reklaamib end ka heterosõbralikuna, ning kahtlemata mängibki peosari ka kohalikus noorema generatsiooni heterokultuuris olulist rolli.

Peo ülesehitus on väikeste muutustega läbi aastate turvatunnet sisendavalt sarnasena püsinud. Muusika lubab kõigil pidulistel kogu kõrist kaasa laulda ning pelga kaasaõõtsumise asemel puusa nõksutada ja taguotsa raputada. Peo oodatuim osa on kohaliku kväärikultuuri bravuuritaride – queen’ide, king’ide ja thing’ide – ülesastumine. Dräägiesinemised paistavad silma värvikuse, sädeluse ja rohkete popkultuuri elementide ja viidetega. Vikerpidu ümbritsev aktiivne dräägiskene ning just eeskätt Vikerpeol tegutsevad Tartu dräägiartistid, nagu Delfi Oraakel, Dykeonaut, Helmehirmutis jt, on saanud viimastel aastatel üle linna tuntud mikrokuulsusteks, kellest nii mõnigi võiks kiidelda andunud fänkonnaga.

Ehkki pidu algab alati kell kümme õhtul, mööduvad esimesed tunnid siin üsna rahulikult. Ent kes seepeale pettunult koju asutab, teeb ränga vea. Nii kui kell kukub südaööd ning teise korruse lavale astuvad esimesed dräägibravuuritarid, on saal korraga pilgeni täis. Lühemad püüavad baariletile, trepiastmetele või suisa pikemate kukile ronida, et tagada parem vaateväli Eesti dräägialasele kõrgkultuurile. Kui esinemised on läbi, minutitepikkused standing ovation’id ära kõlanud ja nikotiinisõltlased meie seast oma tungi rahuldamas käinud, siis alles läheb tõeliseks peoks. Kella neljani õõtsub kahel tantsupõrandal kirju mass noori ja pisut vähem noori, kes röögivad kogu hingest popmuusika klassikutele kaasa. Pidu kulmineerubki kell neli hommikul, kui kõlaritest kostuvad „Kodulaulu” esimesed taktid, mille peale peorahvas teab otsekohe üksteisel käest kinni haarata ja ringis tantsides hõisata: „See on kodukoht!”

Krõhva

Krõhva on mõned head aastad Pärnus Kuninga tänaval peamiselt suvel tegutsenud baar. Nagu vihjab nimigi, peab Krõhva end tõeliseks beibebaariks – kirjeldataksegi end eelkõige naistele, LGBTQ+ inimestele ja nende kunstile keskendunud asutusena. Ühtlasi on ta mitte just hiilgava liberaalsusega silma paistvas Pärnus kohalikule kväärikogukonnale omamoodi oaas, mis pakub turvalist eneseväljendusruumi mitte vaid suvepealinna kaevatele turistidele, vaid just kohalikele.

Visuaalse identiteedi poolest on Krõhva baar olnud justkui mullu suvel linastunud „Barbie” filmist mitmeid aastaid ees: roosa, sädelev ja rõõmsameelne.

Visuaalse identiteedi poolest on Krõhva baar olnud justkui mullu suvel linastunud „Barbie” filmist mitmeid aastaid ees: roosa, sädelev ja rõõmsameelne. Seda identiteeti annab edasi ka Krõhva erkroosa merch, mis näiteks ühel siinkirjutajatest õnnestus endale juba esimesel külastusel koos klubikaardiga loosimängus võita. Ühtlasi on Krõhva kodumaise alternatiivkultuuri Pärnumaale vahendaja. Krõhvas on esinenud teiste hulgas Valge Tüdruk, Florian Wahl ja rida tuntud skene DJsid.

X-Baar

X-Baar kui Eesti (ja Baltimaade) vanim siiani tegutsev kvääri-space avas oma uksed 1998. aastal. Selle aja jooksul on baar toimetanud päris mitmes kohas Tallinna vanalinnas ja selle ümbruses ning asub nüüd napilt all-linna müüride taga Komandandi teel. Lisaks pikale ja väärikale ajaloole erineb X-Baar teistest siin kirjeldatud kohtumispaikadest sellegi poolest, et klientuur on seal mõnevõrra vanem ning baar on ka oma vaibi poolest positiivses mõttes justkui Eesti kvääriajaloo ajakapsel. Meelelahutusprogramm integreerib läänelikku peavoolu geikultuuri, kodumaiseid ja naaberriikide kvääre meelelahutajaid ning Eesti retrokultuuri. Toimuvad nii „RuPaul’s Drag Race’i” kui ka „Eesti laulu” ühisvaatamised, esinevad eeskätt just põhja- ja lõunanaabrite artistid ning võib juhtuda, et baarileti taga kokteili mekutades hellitab ilma mingisuguse võltsirooniata külaliste kõrvu näiteks Anne Veski looming.

 X-Baari programm integreerib läänelikku peavoolu geikultuuri, kodumaiseid ja naaberriikide kvääre meelelahutajaid ning Eesti retrokultuuri.

Teatav disconnect teiste kohtadega küll püsib, aga kindlasti võivad sel olla ka põlvkondlikud tagamaad – kui kõikjal mujal õnnestus siinkirjutajatel kohata tuttavaid nägusid nii klientide kui ka esinejate seas, millest jäi mulje, et Eesti kväärikogukond voolabki kõigi kirjeldatud kohtumispaikade vahel, siis X-Baar tundus teistest võrdlemisi eraldiseisev – ka klientide, ent eeskätt programmi loovate artistide poolest.

HELLo

HELLo on 2023. aasta kevadel uksed avanud baar, mis on tituleeritud küll geibaariks, kuid soojalt on oodatud kõik kogukonna liikmed ja sõbrad. Tallinna vanalinnas Väike-Karja tänaval nädalaringselt avatud baar kirjeldab end lihtsa geibaarina, mis on lahti nii rahulikuks õhtuseks dringiks kui ka stressi maandavaks tantsuvihtumiseks. Kuigi aeg-ajalt korraldatakse ka pidusid, pakub HELLo üritustekesksetele kvääri-space’idele teatavat alternatiivi – pole eraldi DJsid ega techno’t, soovilood on oodatud õhtu läbi. Kuulda saab kindlasti klassikalisi hitte Lady Gagalt, Britneylt, Troye Sivanilt… Geihittide list on lõputu.

Baari läbiv kujunduslik idee on kirjas tema nimeski, selleks on muidugi põrgutemaatika – dekoratiivsete värvidena on kasutatud peamiselt punast ja musta ning logol ilutseb saatana siluett. Väiksevõitu eesruum laieneb ruumikamaks istumisalaks jahedal keldrikorrusel. Nädala sees pole külastajaid harilikult palju, kõrva jäävad peamiselt vene ning tugeva soome aktsendiga inglise keel. Meie külastusõhtul on ülekaalus välimuse poolest kõikidele binaarsusnormidele vastavad geimehed – leidub nii üksikuid õllelimpsijaid kui ka paarikesi, aga samuti leti ääres veibipilves istuv valjuhäälsete noorte grupp, kes aeg-ajalt laule Spotify queue’sse lükkavad. Vahepeal segavad muidu rahuliku õhtupooliku kulgu sisse astunud purjus soomlased, kelle töötajad aga lugupidamatu käitumise tõttu üsna kiiresti välja saadavad. Arvata on, et see pole siin ei esimene ega ka viimane selline juhtum.

Klientuuri poolest paistabki HELLo olevat hästi kättesaadav rahvusvahelistele külalistele ja turistidele lähiriikidest. Küllap osaliselt seepärast, et baar on guugeldades üsna lihtsasti leitav (ja küllaltki kõrge hindega, Google’is 4,8 tärni ja Tripadvisoris suisa 5 tärni 5-st) üks kahest geibaarist Tallinnas, kuid kindlasti ka tänu kesksele asukohale. Kui Hungr pakub peavarju kväärikogukonna alternatiivsematele ning X-Baar pigem vanematele liikmetele, siis HELLo täidab vahepealse puudujäägi kogukonna rohkem peavoolu geikultuuriga ühilduvate (noorema põlvkonna) liikmete jaoks.

Sveta Baar (in memoriam)

Vintage-poe ja baarina alustanud baar-klubi Sveta on mänginud praeguse noorema põlvkonna LGBTQ+ kogukonna sirgumises hindamatut rolli. Sveta tõi kokku inimesi kogukonna eri punktidest ning pakkus aastaid ruumi teiste seas kvääriteemalisteks pidudeks, DJ- ja karaokeõhtuteks, dräägiesinemisteks (hilisõhtusteks võistlusteks, välismaiseid kuningannasid ja kuningaid võõrustavateks show’deks, keskpäevasteks dräägi-brunch’ideks jne). Mitu Tallinna suurekaliibrilist kvääripidu on toimunud just Svetas Pride’i ajal, mil baar avas lahkelt oma uksed ametliku afterparty partnerina.

Sveta suleti 2023. aasta lõpus ning kuigi Tallinnas on praegugi alternatiivseid kvääriruume näiteks Hungri ja HELLo kujul, on lein Sveta Baari kaotusest kogukonnas endiselt suur.

Sveta suleti 2023. aasta lõpus ning kuigi Tallinnas on praegugi alternatiivseid kvääriruume näiteks Hungri ja HELLo kujul, on lein Sveta Baari kaotusest kogukonnas endiselt suur. See oli üks mõnus, turvaline ja hea asukohaga ruum, kuhu sai alati minna ja kuhu jäävad paljude kogukonnaliikmete esimesed kväärid mälestused. RIP Sveta…

Lena Kurg on mittebinaarne, kväär, õpib riigiteaduseid. Vaba raha kulutab praegu kinopiletitele.

Jens Jaanimägi on sündinud ja üles kasvanud Euroopa südames ning naasnud Eestisse, et leida ja ehitada enda ümber sõbralik, vabameelne ja kväärikas kogukond.