Kui keegi oleks pärast „Humanat” ja „Toa koristamise laulukest” öelnud, et mõned aastad hiljem näeb ilmavalgust Väikse PD debüütalbum, mille produtseerib DEW8 ja laseb välja Legendaarne Records, siis ma poleks seda uskunud.

★★★☆☆

„Matusebürool” on valdavalt tegemist sama Väikse Pedega, kes aitas sõpru, innustas tuba koristama või uuris, kus su Glock on. Temaatiliselt seisab tema muusika jätkuvalt ookeanitaguste räpiklišeede parodeerimise ja eluterve sardoonilisuse ristumispunktis, kuid tänu mängulisele produktsioonile ja kõrgema kaliibri külalisartistidele (Genka, Grinks ja Gameboy Tetris) on valmisprodukt keskmise kuulaja jaoks senisest ligipääsetavam. 

Albumilt leiab midagi igale maitsele: Memphise räpist inspireeritud phonk’i („Viiendikud voolivad”), klassikalist boom bap’i („Paju”) ja isegi mõne tantsulisema katsetuse („Maja”). Teeneka töö teeb ära DEW8, kelle minimalistlikud taustad sobivad Väikse PD kuiva vokaalstiiliga nagu valatult. Produtsendi mõju ulatub aga biitidest kaugemale ja kontseptuaalselt on kogu album kohati pigem tema nägu. See poleks tingimata halb, aga iga läbikuulamisega saab aina selgemaks, et luudel pole kuigi palju liha – projektil, mille 35 minutist ligemale poole moodustavad vahejutustused ja külalised, astub Väike PD kui räppar kokkuvõttes üles üsna vähe.

Kas „Matusebüroo” toob Väikse PD fännide hulka inimesi, kes seal juba varem ei olnud? Arvatavasti mitte. Kas „Matusebüroo” tõestab, et noorel Tartu räpparil on salves nii mõnigi loominguline kuul järel? Pigem jah.