Käelisel tegevusel on tervistav toime. Teaduslikult on tõestatud, et see aitab peletada eemale negatiivseid emotsioone, stimuleerida aju ja suisa tugevdada immuunsüsteemi.

Kantküla neiud käsitöökursustel 1940. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
Kantküla neiud käsitöökursustel 1940. aastal. Foto: Rahvusarhiiv

Vaimse tervisega seotud probleemid on muutunud ühiskonnas palju aktuaalsemaks. Aktiivselt tehakse tööd selle nimel, et inimesed oleksid teema suhtes avatumad ja teadlikumad. Näiteks Tartu linnaliinibussiga sõites on võimalik näha portaali peaasi.ee kleepse, mis kutsuvad unistama ja naeratama, ning iga nädal avaldatakse eri meediakanalites vaimse tervise teemalisi uudislugusid. Tasakaal on tõesti peaasi ja käeliste tegevustega saame enda vaimset heaolu veelgi toetada.

Tegevusteraapias rakendatakse ja kohandatakse eri tegevusi inimese toimetuleku tõstmiseks kindlates eluvaldkondades – nii uute oskuste õppimiseks kui ka varasema võimekuse taastamiseks. Selleks et tegevus mõjuks hästi, peab eelkõige pidama silmas, et see oleks vabatahtlik, pakuks naudingut, mõjuks stimuleerivalt ja selle eesmärk oleks mõtestatud. Kui need tingimused on täidetud, avaldab tegevus positiivset mõju vaimsele heaolule, tõstes päeva jooksul kogetud positiivsete emotsioonide osakaalu.

Negatiivsed mõtted hajuvad

Maailmas on tehtud hulganisti uuringuid, mis tõestavad, et käsitöö pakub vaimse tervisega kimpus inimestele leevendust. Tegevused, mis nõuavad tähelepanu, näiteks kudumine ja heegeldamine, aitavad meil positiivsemalt mõelda. Põhjus on lihtne: kui aju on parasjagu mingi tegevusega rakkes, pole teadvuses sel ajal negatiivsetele mõtetele lihtsalt ruumi. Käelise tegevuse korduva praktiseerimise tulemusel muutuvad negatiivsete mõtetega seotud mõtterajad nõrgemaks ja see soodustab omakorda käitumis- ja mõttemustrite muutumist[1].

Näiteks ühe 2009. aastal anoreksia käes kannatavate naiste seas tehtud uurimuse tulemusel selgus, et 74 protsendil osalenutest aitas varrastel kudumine ärevust leevendada ning hoida tähelepanu eemal hirmudest ja negatiivsetest mõtetest. 53 protsenti naistest leidis, et kudumine pakub neile uhkus- ja rahuldustunnet ning õnnestumiskogemust[2].

Hoiab aju toonuses

Kätega liigutuste tegemine on meie aju jaoks üpriski oluline, sest kui see täielikult lõpetada, ei saa 60 protsenti ajukoorest enam stimulatsiooni. Selle tagajärjel känguvad edukaks toimimiseks tarvilikud närviteed, mis väljendub omakorda inimese tegevusvõime ja üldise heaolu languses.

Käelise tegevuse korduva praktiseerimise tulemusel muutuvad negatiivsete mõtetega seotud mõtterajad nõrgemaks ja see soodustab omakorda käitumis- ja mõttemustrite muutumist.

Kätega eesmärgipäraste liigutuste tegemine aitab aju treenida ja toonuses hoida. Kui töötegemiseks kasutatakse mõlemat kätt, siis nende koordineeritud liigutustega stimuleeritakse mõlemat ajupoolkera korraga ja nendevaheliste ühenduste arv kasvab. Kui toimub mingi tegevuse õppimine, siis aju stimuleeritakse uutmoodi ning selle tulemusel luuakse uusi närvirakke ja kahe poolkera vahelisi närviteid. See avaldub inimese võimete ja oskuste positiivse arenguna.

Uuringute kohaselt aitab kudumine alandada Alzheimeri tõvesse haigestumise riski kuni 50% ja mälukaotuse riski 40%. Kudumine on edukas vahend dementsuse väljendusvormide pidurdamiseks.

Tervistav lõõgastusreaktsioon

Korduvate ja rütmiliste tegevuste ning näputööle keskendumise käigus võidakse kogeda lõõgastusreaktsiooni ehk tundmust, mis avaldub ka mediteerimise või palvetamise ajal. Oled ehk isegi tajunud, et meeldivat tegevust praktiseerides kaod ühel hetkel justkui ära, mõte rändab ühelt teemalt teisele, ajataju kaob, keha lõdvestub ja järsku taipad, et õues on märkamatult pimedaks läinud.

Tegemist on inimese individuaalse võimega kutsuda kehas esile kemikaalide ja ajusignaalide vallandumist, andes organismile korralduse aeglustada tegevust ja suurendada verevarustust ajus[3]. Selles seisundis rändab mõte vabalt ringi ja teadvuses ei toimu pingsat probleemide analüüsimist. Samal ajal võib aga juhtuda, et mõtteid mõlgutades nähakse probleeme uue nurga alt ja avastatakse seni märkamata jäänud lahenduskäike.

Lõõgastusreaktsiooni kogemise vältel tõuseb ajutegevus alfalainetele, mis on ühtlasi ka lõõgastunud aju sagedus. Ärevus ja depressioon leevenevad ning aktiveerub ajupiirkond, mis reguleerib organismi funktsioneerimist, sh seedimist ja vererõhku. Selle käigus aeglustub südame töö kuni 11 löögi võrra minutis. Alanenud stressitase lubab meil lülituda välja igapäevasest pingest, muretsemisest ja ma-pean-selle-ära-tegema-mõtlemisest.

Näiteks kui lõõgastuda kudumise abiga vähemalt kolm korda nädalas ja minimaalselt 20 minutit päevas, siis sellega võib kaasneda immuunsüsteemi tugevnemine ja organismi vastupanuvõime suurenemine negatiivsele stressile[1].

Leevendab valu

Tegevuste praktiseerimisel üksi või koos teistega on mitmed eelised. Hobiga tegelemine sotsiaalses keskkonnas, nt hobiringides, avatud stuudiotes, õpitubades, käsitööringides ja mujal, kus on koos sarnaste huvidega inimesed, võimaldab soovi korral teistega suhelda ning vähendab isoleeritus- ja üksildustunnet. Lisaks pakub see võimalust kuhugi kuuluda ja põhjust kodust välja minemiseks. Depressioonis inimesel aitavad sellised sotsiaalsed praktikad passiivsusest välja murda ja soodustavad tervenemisprotsessi. 

Alates 2006. aastast on ühes Suurbritannia haiglas korraldatud iganädalasi kudumisringe, et aidata kroonilise valuga patsientidel valuaistingut talutavamaks muuta. Valutaju muutumine kudumise ajal võib olla tingitud tähelepanu kõrvalejuhtimisest, aga ka sellest, et kudumisring pakub kohta suhtlemiseks. 2018. aastal avaldatud uuringust selgus, et sotsiaalse aktiivsuse tõstmisega on võimalik suurendada kroonilise valuga toimetulekut.[4]

Emotsioonide interpreteerimine

Minu lõputöö jaoks tehtud küsitluse tulemused kinnitasid eespool mainitud teadusuuringute väiteid. Küsitlusankeedile reageerinud 120 inimest tõid varrastel kudumise positiivsete mõjudena enim välja kudumise tulemusel tekkinud rahunemise, valminud eseme pakutava meeldiva emotsiooni, aja iseendale, lõõgastumise, stressitaseme alanemise. Veel leiti, et varrastel kudumine aitab keskenduda, sarnaneb mõjult meditatsiooni või joogaga, suurendab produktiivsust, pakub rahuldust ja tõstab meeleolu.

 Proovides interpreteerida enda olemust, emotsioone, mälestusi ning probleeme värvi ja materjali kaudu, võid jõuda kududes mõtetega uutele radadele. 

Pole oluline, kas oled kogenud kuduja või alles algaja – kudumine soodustab igal juhul positiivseid muutusi. Kõiki neid, kelles tärkas huvi kudumise vastu, julgustaksin kindlasti vardaid ja lõnga välja otsima, isegi kui pole kindlat soovi luua midagi konkreetset. Kudumisele saab läheneda ka isiklikumalt ja vabamalt. Proovides interpreteerida enda olemust, emotsioone, mälestusi ning probleeme värvi ja materjali kaudu, võid jõuda kududes mõtetega uutele radadele. 

Tänapäeva liialt virtuaalseks muutunud elus on suur oht võõrduda eri materjalidega suhestumisest ja millegi oma kätega valmistamisest. Kui toome sellised vahetud praktikad oma ellu tagasi, ei hoia me pelgalt elus traditsioone, vaid panustame ka oma vaimsesse heaolusse.

[1] Corkhill, B. 2014. Knit for Health & Wellness: How to knit a flexible mind and more…
[2] Clava-Burle, M.; Mazloum, A.; Park, R. J.; Harbottle, E. J.; Birmingham, C. L. 2009. Managing anxiety in eating disorders with knitting. – Eating and Weight Disorders – Studies on Anorexia, Bulimia and Obesity, nr 14 (1).
[3] Mitchell, M. 2013. Dr. Herbert Benson’s Relaxation Response. – Psychology Today, 29.03.
[4] Karayannis, N. V.; Baumann, I.; Sturgeon, J. A.; Melloh, M.; Mackey, S. C. 2018. The Impact of Social Isolation on Pain Interference: A Longitudinal Study. – Annals of Behavioral Medicine, nr 53 (1).


Helen Kangro on mitmekülgsete huvidega isetegemise entusiast ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiili eriala abiturient. Tema lõputöö uurib varrastel kudumist inimesest lähtuvalt ning toob välja selle teraapilisi omadusi ja rakendamisvõimalusi.