Homme, 7. märtsil kell 16 avatakse Valga Muuseumis Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”.

Kui varasematel näitustel käsitles kunstnik mütoloogiat ja ajalugu eraldi, on võetud nüüd eesmärgiks need kaks kokku viia. Mütoloogia ja ajaloo siduvad motiivid on kivid ja põld, mille keskpunktis on kangelanna, kes ei sulandu maastikku, vaid kujundab seda ümber.

Eestis on naisi, kes on saanud töökangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides. Näitusel esitab Roots lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseks unustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõstatub küsimus, kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud. Eesti tuntuim naistraktorist on mitmekordne töökangelane Elmina Otsman. Pärast II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetud Otsman pidas eluaeg päevikut, kus analüüsis oma elu ja tegevust. Muuhulgas saab päevikuandmetele toetudes välja arvutada, et Otsman vedas 1973. aastal põldudelt ära 446 koormat kive. See on mütoloogilise hiidnaise jõuga tehtud töö. Eesti rahvuskangelane on maskuliinne: kõik räägivad Kalevipojast ja Suurest Tõllust. Rahvasuu tunneb aga ka tugevaid naishiide, kes meeshiidudega kiviviskamises võistlesid ning meestetöid tegid. Tugev ja ennastkehtestav naisekuvand nõuab esiletõstmist.

Kolmapäeval, 15. märtsil kell 12 toimub näituseruumes ka sümpoosion, kuhu on kõnelema kutsutud erinevate valdkondade teadlased ja loomeisikud, et koos mõtiskleda teemal, mida tähendab kangelaslikkus ja millised on selle seosed normatiivse naiselikkusega.

Näitus jääb avatuks 1. aprillini.

Lisainfot leiad siit.