Linnafestivali UIT meeskond otsis välja mõned mõned toredad, jaburad ja loodetavasti fantaasiat käivitavad vanad fotod Tartust ning edastas need erinevatele kirjutajatele. Iga autor pidi välja valima oma lemmiku ja kirjutama sel teemal ühe väikese teksti. Eesmärgiks oli, et pilt ja tekst inspireeriks lugejat oma vana tuttava Tartu peale natuke teistmoodi mõtlema.

Kas sulle ei tundu, et peaaegu kõikidel majadel on näod? Mõnel on süütu ja lahke ilme, naeratav suu või sügavad silmad, mõnel on hambad irevil või suured ümmargused hingepeeglid, mõni on ehmunud või mures, kaval või ebalev, veidi kõver või hoopis süüdlaslik. Neil kõigil on oma nägu ja oma hing ning seda näha on omamoodi nagu kunst võinii.

Annelinn on aga täiesti teine maailm. Siinsetel paneelmajadel ei ole ühte eristatavat nägu. Nende seinu katavad järjestikku tillukesed üksluised aknaruudud ja nii palju, kui on ruudusilmi, nii palju on neil ka nägusid, maske. Nad kõik tunduvad väljast vaadates ühesugused, kuid peidavad enda taga erinevaid inimesi, erinevaid lugusid, erinevaid elusid. Võiksin vanduda, et need majad on kuskilt veidrast altmaailmast pärit – paljude sõnul inetud, kuid kompositsiooniliselt täiuslikult esteetilised, mitmekülgsed, kuid võikalt sajapalgelised.

Nii põrnitsen ma hommikul voodil lebades ning habraste kiudpilvede vahelt voolavas päikesemeres kümmeldes vastasmaja aknaid ja mõlgutan oma süütus peas helemusti mõtteid. Pilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide ning kitsaste paeltena. Nende ääred narmendavad jugavoolude toimel ja tundub, nagu lainetaksid nad kevadiste suurvete kombel, mis vanasti ikka esimeste sulailmade saabudes majadele aeglaselt, kuid sihikindlalt, järjest lähemale roomama kippusid.

Suurveed, mis ühel hommikul ärgates järsku olid peaaegu nagu märkamatult jõudnud majatreppideni; mis ujutasid üle kõnniteed ning matsid enda alla poole autoratastest või üksikuist pinkidest. Suurveed, mis, üle saanud ahhetusest, mis sind valdab, kui esimest korda hingematvaid laineid oma akna all märkad, sunnivad sind välja tormama oma kaheksanda korruse korteri uksest, jooksma mööda magusa keldrilõhnalise trepikoja treppe alla ning seisatama paljajalu püstakuesise betoonlaeva astmeil, varbad kerges sametiselt õõtsuvas teispooluses.

Ja kui sa siis hästi vaikselt oled ning kuulatad, siis kuuled, kuidas Annelinn sinuga räägib. Kuula, kuidas ta sosistab, kuula, mis teda painab. Kuula, kuidas sinuni kanduvad tema appikarjed kui tuhm ilutulestikukaja, mis ammu pärast veetleva tulemängu lõppu sinuni jõuab. Ja siis vaata talle silma ning ütle, mis nägu ta on.

Linnafestival UIT on 21.–24. augustil 2019 kuuendat korda toimuv kohaspetsiifilise kunsti festival, mille eesmärgiks on avastada Tartu linnaruumi. Tutvu festivali ajakava ja programmiga siit.