Detsembris toimus Pariisis ülemaailmne ÜRO kliimakonverents COP21, kus pea kahesaja riigi esindajad sõlmisid kliimaleppe, astudes otsustava sammu selles suunas, et meie planeedi kliima ei soojeneks inimtegevuse tõttu üle ökosüsteemi taluvuspiiri, kuhu see praegu teel on.

Müürilehe agendid Piret Karro ja Renee Altrov raporteerivad konverentsisaali asemel Pariisi tänavatelt – meeleavaldustelt ja keskkonnaaktivistide kogunemispaikadest, kus toimusid COP21 ajal tulised arupidamised, mida rohujuuretasandil kliimamuutuste pidurdamiseks ette võtta.

ÜRO standardite järgi bürokraatlik lepe on aktivistide sõnul liiga aeglase toimega ning liiga leebe reostust tekitavate tööstuste suhtes. Palju Pariisis kohal olnud aktiviste on võtnud oma kogukondades söekaevanduste kinnipanemisele rõhumise jm-d vajalikud tegevused enda kätesse. Pariisis oli näha, kui hästi on võimalik organiseerida ülemaailmset ühiskondlikku liikumist ning et keskkonnateemad pole pelgalt looduseinimestele, nagu Eestis kiputakse arvama, vaid puudutavad igaühe elulist heaolu.

Euroopa Liidus liigutakse söekaevandamise toetamiselt üha enam roheenergia lahenduste arendamisele. Eestigi võiks siin näha võimalust lõpetada oma energiasektori tehnoloogiates ülejäänud arenenud maailma sabas lohisemine ning põlevkivi kaevandamise asemel minna üle täielikult roheenergiale. Miks mitte hakata selles valdkonnas arengu esirindel liikuma ning saada ökoriigiks?

Loe reportaaži Pariisis toimunust Müürilehe jaanuarinumbrist.

Müürilehe levikohtadega üle Eesti tutvu siin.