Näpud põhjas – tunne, mida olen isegi elus kogenud. Säärane olukord tabas eelmisel aastal ka Venetian Snaresi nime all tegutsevat Aaron Funki ning selle lahendamiseks avaldas ta Bandcampi kaudu suurema osa oma kataloogist uuesti. Reaktsioon oli muljetavaldav – tema plaadid olid juba järgmise 24 tunni jooksul platvormi müügiedetabeli tipus.

Uusim üllitis „Traditional Synthesizer Music” on lindistatud live’is ja modulaarsüntesaatoreid kasutades. Tundub, et fännidelt saadud rahaline toetus ei kulunud ainult saia ja kiirnuudlite ostmisele, vaid jäi ka üle, sest tema YouTube’i kontole postitatud videos loo „Magnificent Stumble V2” salvestamisest võib näha väga muljetavaldavat masinaparki. Heliliselt pole plaadi puhul raske tõsta esile sarnasusi näiteks Autechre’iga, erinevused paistavad välja aga just kompositsioonis. Säärane muusika võib olla tihti väga abrasiivne ja kohati raskesti kuulatav, kui ei olda IDMile ja glitch’ile omaste žanritunnustega harjunud, aga kui Autechre’i Maxi tarkvaraga tehtud patch’id on millisekundilise täpsusega kokku arranžeeritud, nagu muusika oleks komponeerinud mõni algoritm, siis Venetian Snares tekitab sellel plaadil hoopis orgaanilisema tunde. Album on voolav, rütmi ja aja muutused on tehtud emotsiooniga, mitte matemaatilist täpsust otsides.

Kui tänapäeva võimalusi arvestades on mõne artisti puhul tunne, et inimfaktor hakkab muusikast kaduma ja asenduma külma loogikaga, siis siin tajub, et mehaanilise kalkulatsiooni asemel on ikkagi inimene.