Vestlusringid põgenike poliitilisest aktiveerumisest ning kunsti vaatenurgast migratsioonile
Lugemisaeg 4 minSel reedel, 31. märtsil toimub Ülase12s paneeldiskussioon põgenike poliitilisest organiseerumisest ja solidaarsusaktivismist ning järgmisel päeval, 1. aprillil räägitakse Kraamis vaatenurkadest migratsioonile kunstis ja aktivismis.
Paneeldiskussioon: Põgenike poliitiline organiseerumine ja solidaarsusaktivism
Reedel, 31.märtsil kell 18 sotsiaalkeskuses Ülase12
Arutlevad Babak Arzani, Katalin Erdődi ja Annastiina Kallius
Kui arutluse all on Euroopa piirikriisiga seotud kollektiivsed aktsioonid, kaldub avalikkuse tähelepanu keskenduma peaasjalikult hüüdlause „Pagulased on teretulnud!” alla koondunud solidaarsusalgatustele või immigratsioonivastastele liikumistele. Pagulased ise jäävad mõlemas kontekstis passiivsesse rolli – ühelt poolt kujutatakse neid valitsusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna pakutava „abi” vastuvõtjatena, kellelt oodatakse tänulikkust. Teisalt käsitletakse neid aga ka ähvardava inimgrupina, kes kujutavad ohtu rahvuslikule suveräänsusele ja kujuteldavatele kogukondadele. Harva käsitletakse pagulasi kui poliitilisi subjekte, kes organiseeruvad oma õiguste nimel.
Vaatamata oma suhtelisele nähtamatusele avalikus ruumis on pagulaste poliitiline organiseerumine Euroopas olnud alates 1980. aastatest järjepidev nähtus. Pagulased on sageli korraldanud näiteks spontaanseid ja lühiajalisi proteste pagulaslaagrites valitsevate ebainimlike elamistingimuste ja väljasaatmiste vastu. Sageli kuuluvad protestivormide hulka näljastreigid ja kirikuasüül. Mitmetes Euroopa riikides on pagulased organiseerunud poliitilistesse võrgustikesse, mis võimaldavad järjekindlat tegutsemist.
Paneeldiskussioon Babak Arzani, Katalin Erdődi ja Annastiina Kalliusega keskendub hiljutistele näidetele pagulaste, migrantide ja solidaarsusgruppide poliitilises töös. Kõne alla tulevad initsiatiivid, mis võitlevad pagulaste sotsiaalsete õiguste eest, mille hulgas on nii õigus liikuda kui ka õigus jääda. Lähtepunktiks on kogemused, mis põhinevad Babaki, Katalini ja Annastiina tegevusel sellistes gruppides nagu Migszol Budapestis, Vaba Liikumise võrgustik Helsingis ja toetusgrupid Ungari piiridel. Arutluse keskmes on pagulaste poliitiline organiseerumine ja solidaarsusaktivism selle erinevates väljendusvormides. Seejuures mõtiskletakse ka konfliktide ja võimudünaamikate üle, mis kerkivad esile liikumistes, kus pagulased ja nende liitlased organiseeruvad üheskoos.
Paneeldiskussioonile järgneb töötuba, kus analüüsitakse kohalikku situatsiooni Eestis.
Ürituse leiad Facebookis siit.
Vestlus: Vaatenurgad migratsioonile kunstis ja aktivismis
Laupäeval, 1. aprillil kell 18 Kraamis
Airi Triisberg vestleb Katalin Erdődiga
Kuidas suhestub kaasaegne kunst põletavate debattidega migratsiooni, piiride ja asüülipoliitika üle? Milliseid visuaalseid strateegiaid kasutatakse kunsti, poliitilise aktivismi ja inimõigusluse ristumiskohtadel?
Katalin Erdődi toob oma ettekandes näiteid, milliseid kunsti ja aktivismi tööriistu kasutavad kunstnikud, kultuuritöötajad ja aktivistid, et mõjutada avalikke debatte migratsiooni üle. Juttu tuleb sellest, kuidas kunstnikud ja aktivistid loovad kriitilisi teadmisi, toetavad poliitilist rohujuure-organiseerumist ning asutavad ruume, milles kohtuvad ja suhtlevad erinevad kogukonnad.
Nende näidete taustal arutletakse vestluses Euroopa migratsioonipoliitika kriisi üle. Seejuures ei piirata oma vaatenurka üksnes illegaliseeritud migratsiooniga, vaid võetakse vaatluse alla erinevad migratsioonikogemused, mis eksisteerivad Euroopa piiri- ja viisarežiimi kontekstis. Küsimuse alla pannakse hoiakud, mis eristavad sunnitud ja vabatahtlikku rännet ning sõja- ja majanduspõgenikke, et langetada selle põhjal hinnanguid, kes on või ei ole „väärt” Euroopas elama. Küsitakse, kuidas julgustada solidaarsust erinevate migratsioonikogemustega inimeste vahel, pidades seejuures silmas iseenda positsiooni Ida-Euroopa emigratsiooniriikide kontekstis.
Kriitilise pilguga lähenetakse ka vastuolulisele teemale, mis puudutab põgenemisabi ja selle rahalise kompensatsiooni rolli selles. Küsimuse alla seatakse valitseva hoiaku, mis eristab „head” põgenemisabi ja „halba” inimsmugeldamist. Analüüsitakse, kuidas peegeldab põgenemisabi kriminaliseerimine klassi- ja rassipõhiseid diskrimineerimismustreid ning räägitakse sellest, kuidas solidaarsus põgenemisabi osutajatele on ebavõrdselt jaotunud.
Ürituse leiad Facebookis siit.
Annastiina Kallius on antropoloog ja aktivist. Ta elab Helsingis ja on aktiivne sealses Vaba Liikumise Võrgustikus. Hetkel toetab ta deportatsioonipoliitika vastast liikumist “Õigus elada”, mille protestilaager paikneb Helsingi kesklinnas, otse Ateneumi vastas. Ta on pikemalt elanud ka Budapestis ning oli seal seotud Migszol grupiga.
Babak Arzani on pagulasliikumise aktivist. Ta oli Migszol grupi asutajaliige Budapestis. Enne Euroopasse põgenemist oli ta aktiivne Iraani opositsiooniliikumises. Praegu elab ta Helsingis.
Katalin Erdődi on vabakutseline kuraator ja kultuuritöötaja. Ta elab Viinis ja Budapestis ning töötab etenduskunstide ja kaasaegse kunsti valdkonnas. Ta on töötanud sellistes institutsioonides nagu brut/imagetanz festival Viinis, Leipzigi Kaasaegse Kunsti Muuseum, Ludwigi Muuseum Budapestis, and Trafó Kaasaegse Kunsti Maja Budapestis. Lisaks kuraatoritööle on ta aktiivne omaalgatuslikes initsiatiivides, mis keskenduvad prekaarsuse, töö ja migratsiooni teemadele, nagu näiteks Precarity Office Viinis ja Network for Art x Politics x Solidarity Budapestis. 2015. aastast on ta tegutsenud vabatahtlikuna nn Balkani trajektooril, et toetada piiri ületavaid põgenikke. 2016. aastal koostas ta ajakirja Mezosfera migratsiooniteemalise erinumbri „Veider geograafia”.