Müürilehe rubriik „Video fookuses” võtab vaatluse alla uued ja huvitavad Eestis ilmunud muusikavideod. Seekord on kõne all Ivar Murdi juhtimisel valminud video Taavi-Peeter Liivi värskele loole „Speakeasy/Galway”.

Muusikavideo on suurt loomingulist vabadust ja katsetamisrõõmu pakkuv formaat, milles audio kohtub visuaaliga ja nende koosmõjul saab tekkida eraldiseisev teos. Kas video peaks olema muusika teenistuses või muusika video teenistuses? Või peaks muusikavideo suutma olla muusikast eraldi? Midagi, mille puhul kasutab lavastaja muusikat võtmena, mis aitab tema visioonil visuaalselt koos püsida? Või on muusikavideo hoopis aken muusikute maailma, kelle loomingu illustreerimiseks ta loodud võiks olla? Või on tegemist turundusvahendiga masside pilkude ja kõrvade püüdmiseks? Kas muusikavideo on üksnes promo või midagi sisukamat?

Muusikavideote motiivid, mõju ja vajalikkus on hea arutelu- ja arvustamisteema, sest nende tegemisega kaasneb loojutustamise oskuse areng ning neid vaadates saab areneda loo mõistmise oskus. Väiksema vormiga kaasnevad väiksemad ootused ja suurem voli riskida, mis on väga hea platvorm vaatajale üllatuse pakkumiseks.

Eelmisel aastal oma esimese täispika dokumentaalfilmi „Tuhamäed” valmis saanud Ivar Murd on lavastanud Taavi-Peeter Liivi sooloplaadi „EP” loo „Speakeasy/Galway” ja teinud seda väga käepäraselt. Otse telefonis vaatamiseks ja kitsalt, piklikult, vertikaalis ja erinevate formaatidega mängides. Video on läbimõeldud kollaaž katsetustest just nagu võib nutitelefon teismelise käes olla värav läbimõtlemata katsetuste jagamiseks maailmaga.

See on segu sinu sõbra saadetud hullust suvisest Snapchati meenutusest, pretensioonikalt kunsti- ja arhitektuurilukku süübivast Instagrami feed’ist, ähmastest peokaadritest, voodis logeledes tehtud salvestustest, produtseeritud saunamõnudest ja telefonimängudest. Elementidest, mis eraldiseisvana võiksid mõjuda üsna haleda tähelepanupüüdena, aga narratiiviks kokku panduna toimivad hoopis püüdlusena suhtlema hakata. Nagu võõras muusik oleks sulle kogemata videokõne teinud ja pakuks välja, et sa võiksid teda kuulata. Ja siis sa kuuladki, sulle meeldib ja sa oled ikka väga rahul, et ta viitsis selle videokõne just sulle teha.

„Speakeasy/Galway’st” saab välja lugeda igatsust seikluste järele, ootusärevust koju tagasi jõudmise üle, iseendasse teraapiliselt suhtumise vajalikkust, kvaliteetaega sõpradega ja klaveriga, telefoniga filmimise kimbatust ning loomulikult seda, kuidas mobla aku saab hetk enne kõige magusamat jäädvustust kriitiliselt tühjaks ja kuidas looduses olek värskendab. Video ongi emotsionaalne loetelu kogemustest, mida igapäevaselt sotsiaalselt suhteliselt suvaliselt jagatakse ning muusika ja lavastaja visiooni sümbioos kasvatab need kogemused kokku. See on kahe väga rikkaliku sisemaailmaga tähelepaneliku looja koostöö. Taavi-Peeter väljendab end sõnades ja Ivar piltides ning koos suudavad nad edasi anda noore mehe elu, mis vahel meenutab tuule poolt kiirelt läbi lapatud lehekülgi ja teinekord jälle alasti rabas jooksmist. See pole muusikavideo, see on muusika-story.

Produtsent ja lavastaja: Ivar Murd
Operaator: Ken Oja
Animaator: Gergely Liktor
Saunas: Taavi-Peeter, Ryan, Madis ja Lukas