Vilen Künnapu on eesti arhitektuuri elav klassik, grand old man, kui lubate. Nn elevandimaja! AHHAA keskus ja Tigutorn! Viru keskus! Kareda vallamaja! No millest me räägime… Suurema osa hoonetest on Künnapu projekteerinud koos Ain Padrikuga, kuid seekord on Indrek Grigori kureeritud näitus tõstnud kilbile just Künnapu rikkaliku ja mitmekülgse loomingu.

Näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab näidata Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses, avada selle erinevaid tahke ja perioode, kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.

Poja August Künnapu mõjul nii kümne aasta eest tekkinud huvi maalikunsti vastu peegeldub värvide ja kujunditena ka tema arhitektuuris. Näituse rõhuasetus polegi ainult arhitektuuril, vaid pigem Künnapu vabaloomingul – joonistustel, kollaažidel ja maalidel –, mis aitab arhitektuuris toimunud muutust nähtavaks ja arusaadavaks teha.

Näitusel linastub esmakordselt Jürgen-Kristoffer Korstniku lühifilm „Vaikne revolutsioon”, esitletakse ka Angelika Schneideri kujundatud raamatut, mis kannab näitusega sama pealkirja ning sisaldab muu hulgas Indrek Grigori esseed Künnapu loomingulisest sünkretismist, Sven-Erik Stambergi intervjuud päevakangelasega ning arhitektuurikriitiku Ksenja Litvinenko artiklit Künnapu nn elevandimajast.

Lisainfot leiad siit.