Viljandisse tuleb Soome keskkonnakunsti grand old lady Ritva Harle
Lugemisaeg 2 minRitva Harle eestvedamisel tähistatakse Viljandi Paala järve 45. sünnipäeva. Selleks puhuks oodatakse huvilisi 26. augustil järve randa ühisele piknikule. Sünnipäevakingitusteks on teretulnud laulud, sõnavõtud, mustkunstitrikid ja muud esinemised. Kunstnik palub inimestel kaasa võtta piknikukorv.
Ritva Harle esimene kogukondlik keskkonnakunstiteos oli „Montrepoo” aastal 1988. „Tollal oli selle ala kunstnikke veel vähe ja need, kes olid, olid oma tausta poolest maalikunstnikud, skulptorid või arhitektid,“ selgitab Ritva. Sellest ajast saati on tema sõnul toimunud suuri muutusi nii keskkonnakunsti õpetamises kui ka sellega tegelevate kunstnike arvus. Eriala on võimalik praegu õppida mitmeski õppeasutuses, vähemasti kõrvalainena. „Professuur loodi tarbekunsti kõrgkoolis juba aastal 2002. Esimene ametlik keskkonnakunstnik läänis alustas tööd aastal 2015,” toob Ritva välja. Ta lisab, et keskkonnakunst on muutunud laiaulatuslikumaks nii sisu kui ka vormi poolest. Nii võivad teosed väljendada suhtumist ökoloogiaküsimustesse looduskeskkonda kaitstes või olla näiteks puhtesteetilistel põhjustel osa linnafestivalist.
Märkimisväärne on sealjuures asjaolu, et keskkonnakunst on tõusnud kunstiväljal marginaalsest asukohast keskpunkti kõikides Põhjamaades. Ritva juhib tähelepanu, et kõigis neis kehtib kunstiprotsendi nõue, st osa ehitushanke rahast on ette nähtud kulutada kunstile ja seeläbi on tänapäeval muuhulgas võimalik ka keskkonnakunsti rahastada. Kunstniku sõnul ei ole selle nõude täitmine siiski praktikas veel igapäevane.
Positiivse noodina toob Ritva välja, et Põhjamaade kunstnikud teevad omavahel palju koostööd: „Näiteks on põhjapiirkonnas tänu Lapi ülikoolile tekkinud korralik keskus. Soome eri piirkondades on nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi keskkonnakunsti sündmusi. Augusti lõpus ja septembri alguses korraldatakse Helsingis Vartiosaares keskkonnakunsti alane sümpoosion, mis kannab nime „Arts in the Environment – Nordic Symposium 2017”.”
Milliseid keskkonnakunsti teoseid Viljandis kunstifestivali QQ ajal näha saab, uuri festivali kodulehelt
Viljandi kunstifestivali QQ üritus Facebookis
Samal teemal
Kunstifestivalil QQ osalejad ja Viljandi kultuuripildi kujundajad
Homsest, 18. augustist 17. septembrini peetakse Viljandis esmakordselt kunstifestivali QQ. Kuu aja jooksul täituvad väikelinna galeriid, kohvikud, tänavad, pargid ja kodud erineva loominguga – valikus on visuaalkunst, keskkonnakunst, filmikunst, luule, muusika ja tantsukunst. Võtsime mõned Viljandi kultuuripildi kujundajad ette ja küsisime neilt 3 küsimust.
Ühiskonna kompromissitu peegeldaja. Intervjuu Edward von Lõngusega
Tartu uulitsatel ristsed saanud tänavakunstnik Edward von Lõngus on oma teostega liikunud hiljuti laia maailma vallutama, kuid jäänud siiski ka Maarjamaa seintele truuks. Viljandi kunstifestivalil QQ saab 1.–3. septembrini Vilma maja hoovis jälgida tänavakunstnikke aktsioonis.
Kaltsukate kunstituur Viljandis
Viljandi uutele linnakaartidele on märgitud kaltsukate asukohad, mida on omajagu. Neid kammides leiab imepäraseid asju, mille funktsiooni on võimatu aimata. Nii on ka kunstiteostega. Mis elu elavad „kasutatud“ kunstiteosed, käisid Viljandi peal uurimas Laineli Parrest ja Mari Vallikivi koos fotograafi Kevin Kohjusega.