Mari-Liis Rebase sooloprojekti Vul Vulpes värske EP „Fusion of Horizons” on heliteos, mida ei saa geograafiliselt lokaliseerida. Jah, see on eesti artist ja eesti muusika aastal 2016, aga mida see väljendab, on pigem globaalse alternatiivse muusika trendid.

Artistid, keda saab Vul Vulpesega võrrelda, on Oneohtrix Point Never, Mark Pritchard, Laurel Halo ning ehk ka Inga Copeland ja Maria Minerva. Nimetades üldisi kategooriaid, nagu „eksperimentaalne elektrooniline muusika”, „outsider techno” või „noise”, saab lugeja ehk aimu, millega tegu.

EP koosneb neljast loost. Esimene neist – „Tabbouleh Rasa” – viitaks justkui tintinnabuli stiilile, puhtalt nime järgi ka idamaisele salatile, milles rütmiliselt paigutatud häälefragmendid loovad intiimselt inimhäälele keskendunud helimaastiku. Ülejäänud kolm aga eristuvad mõnevõrra, olles tantsulisemad ja klubisõbralikumad. Nendes on õhtutundide maitset ja need on suurepärased kaaslased, kui sõita jalgrattaga läbi hilisõhtuse tühja Tallinna.

Omaette teema on pealkiri „Fusion of Horizons”, mis viitab Hans-Georg Gadameri ülikeerulisele hermeneutilisele filosoofiale. Lihtsalt öelduna on see kontseptsioon, mis näeb kahe inimese vahelist teineteisemõistmist kui horisontide ühildumist või ühise konteksti loomist. Ma ei ole kindel, kuidas see EPl muusikaliselt väljendub, aga võime seda mõista ka kui üleskutset kuulata end ümbritsevat maailma süvenenumalt ja tähelepanelikumalt.