Ei ole siin maailmas veel täis saanud see kuu, nädala ja päeva parimate lugude toppide limiit. Vähemalt ühele jagub ruumi veel, niisiis toob Müürileht nüüdsest iga kuu esimesel nädalal teieni oma möödunud 30 päeva parimate uute lugude saagi. Sel korral käiasime vene värsket underground-poppi, muteerunud bassimuusikat ja saime muuhulgas aimu, mida kujutab endast ramba.

Jessy Lanza „It Means I Love You”

Kanada neiu Jessy Lanza üllitab kevadel Hyperdubi alt oma teise täispika albumi nimega „Oh No”. Eelmine ilmus aastal 2013 ja oli väga hea. Vahepeal hängis Jessy Chicago footwork’i tüüpide Spinni ja Tasoga ning koos valmis lugu „You Never Show Your Love”. Seda mõjutust on kuulda ka siin, kuna träkk on vägagi tempoküllane. Eriti lõpu poole, kus Jessy on jõudnud põllult uitamisega katedraalina mõjuvasse kasvuhoonesse, väga agro ja lihtne video.

Lafawndah „Town Crier”

Lafawndah’l ilmub veebruaris Warpi alt EP „Tan”. Selle marssiva ja dissidentlikku sõnumit kandva muteerunud bassimusa on produtseerinud leibeli Night Slugs üks ninadest L-Vis 1990. Kui PJ Harvey teeks elektroonilist musa, oleks ta Lafawndah.

Shalt „Unconfined”

Shalt on produtsent Šveitsist, kes sarnaselt näiteks M.E.S.H.’i, Arca ja teistega segab oma musasse tantsitavaid rütme ja samas ka väga kraapivaid ning raskeid müraelemente, mis arenevad kohati täiesti mittetantsitavasse suunda.

Moro „Arrepientanse”

Moro on argentiina produtsent, kes leiutas enda arust uue žanri nimega ramba, mida see lugu iseloomustama peakski. Klassikaline NON Recordsi kõlamaastik, 00ndate alguse muteerunud reggaeton-rütmid, koera/hundi ulgumine (või rohkem on siin isegi haukumist) ja hästi asetatud field recording’u klõbinad-krabinad. Selle looga on SoundCloudis kaasas ka lühike essee, mis räägib Aafrika immigrantide mõjust Argentiina kultuurile, mille olulisust tihtipeale maha on vaikitud.

DJ Perekond „Ütsinda Ma Kae”

Sõnatu…

Kedr Livanskiy „Razrushitelniy Krug”

Vene tütarlaps Kedr Livanskiy, kelle nimi tähendab tõlkes liibanoni seedrit, tuli eelmisel aastal sahtlist välja looga „Sgoraet” („Burning Down”), kust võis koos eksisteerimas leida Inga Copelandi pärandit, tantsulise lo-fi esteetika poolest pisut Maria Minervat, vene romantikat ja breakbeat’i valguvat lõpuspurti. Midagi, mis jälle akna avas ja ajju õhku lasi. „Razrushitelniy Krug” („Destructive Cycle”) kleepub rohkem justkui läbi seina kõmava 90ndate popise keldriheli taustale, ent talvine vene romanss oma lumeräitsakate, suitsukattes biidi ja kajava vokaaliga jääb ning selle järgi uneleks/tantsiks seal samas keldris endiselt.

The Soft Moon „Desertion” (Phase Fatale Remix)

USA post-pungi artisti The Soft Moon viimane kauamängiv „Deeper” ilmus küll juba eelmise aasta kevadel, kuid täna andis industrial’ile, minimal wave’ile, EBM-ile ja techno’le keskendunud Berliini leibel aufnahme + wiedergabe välja 4-realise „Deeper Remixed” albumi, millelt pärineb ka see massiivne, Phase Fatale’i noa alt läbi käinuna industriaalse techno kuue omandanud lugu.

Ash Koosha „Mudafossil”

Iraani päritolu produtsendi ja filmirežissöri Ash Koosha „Mudafossil” kõlab nagu oma muusika Lähis-Ida poliitilistele konfliktidele üles ehitanud kadunud briti elektrooniku Muslimgauze’i reinkarnatsioon. Kui suvel ilmunud albumil „Guud” segas Koosha oma juuri kohati ehk liiga tehislikuna mõjunud elektroonikaga ja tekitas tunde nagu mängiks jälle telekamängu peal „Tanki”, siis värske „Mudafossili” puhul ei pressi träkki saatev müra ja elektroonikadetailid nii intensiivselt esile, jättes rohkem ruumi eksootilistele helivangerdustele ja puhtusele.

Wild Nothing „Life of Pause”

Aritstinime Wild Nothing taha peituv Jack Tatum on koos eelpoolgi mainimist leidnud The Soft Mooni, DIIV’i, Mac DeMarco ja paari teise artisti kõrval üks USA indie-leibeli Captured Tracks põhimängijaid. Pärast kaheaastast pausi ilmub veebruaris dream pop’i etaloni sulest uus LP, mis kannab samuti nime „Life of Pause”. Kuigi enda sõnul korjas mees uuel plaadil rohkem mõjutusi üles soulist ja kuulda võib ka stevereichilikke manöövreid, esineb siinne Wild Nothing oma traditsioonilises sooja nostalgiaga üle valatud headuses.

Roly Porter „4101”

Roly Porter on endise briti dubstep’i duo Vex’d üks osapool, kes teeb nüüd maailmalõpumussi. Pilte „mina lastega loomaaias” need metalsed krabinad, kurjakuulutavad agoonias koorihääled ja eepilised müralaengud igatahes silme ette ei mana. Aga… kuidas kellele.

Esilehe fotol Ash Koosha „Mudafossil”.