Müürileht

...Gabriela Urm Hungerburg polnud Põllu ainus projekt, millega ta kultuuripealinnale konkurentsi pakkus. Kindlasti leidub neid,...

...Gabriela Urm Ka mina olen nende seast, kes on arvanud, et Baltoscandal tähendab skandaalset teatrikunsti...

...Gabriela Urm Üks intrigeerivaim teos on „Ühe puu ID”. Berliinis elavat kunstnikku Agnes Meyer-Brandist huvitab,...

„Rahamaa”, Eesti Draamateater. Autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, helilooja Maria Faust, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Priidu Adlas, videorežissöör Ove Musting. Mängivad Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler jt.

...Gabriela Urm / Homeless Bob Production „Nähtamatu võitluse” tiktoklikult hoogsa tempo, rõõmsa värvigamma ja krutskeid...

...Gabriela Urm Vestlesin Marie ja Kadriga, kes on kultuurikorraldajatest sõbrad ning linnafestivali UIT tuumik. Nende...

...Gabriela Urm Nullindate kunstielu on teatavasti juba mitmeid kordi pidulikult institutsionaalse žestiga kokku võetud. Täna,...

...Gabriela Urm Vaino Vahing sündis 15. veebruaril ja samal päeval toimub Tallinnas ka Rainer Sarneti...

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.

Juba vanarahvas teadis üsna hästi, et lapsed on oma vanemate nägu, aga neil ei olnud päris täpselt aimu selle põhjustest. Edasises tulebki appi geeniteadus, millel on ka tulevikumeditsiinis oma (väga tähtis) roll.

Oktoobris esietendus Vaba Lava kuraatoriprogrammi „Murranguaja inimesed” raames Birgit Landbergi lavastus „Inimesed ja numbrid”, mis viib publiku rännakule mööda Tallinna korterelamuid ja läbi statistiliste mõistete nagu suhteline vaesus, keskklass, sissetulek, leibkond jne.

Külluse ja kasinuse, niisamuti kui askeesi ja hedonismi vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu. Ometi võib see lähemal vaatlusel osutuda illusoorseks, lausa väljamõeldiseks – seda nii igapäevapraktikates, n-ö filosoofiliselt kui ka näiteks keelest ja kirjandusest rääkides. Mis üldsegi on või peaks olema tänapäevane askees?