UNTITLED. Pealkirjastamatuse viimastest arengutest

Modernistlikust kultuuritraditsioonist pärinev soov oma teoseid mitte pealkirjastada on levinud eelkõige elektroonilise muusika, helikunsti ja abstraktse kunsti loojate hulgas. Nüüdisajal on selle praktika kõrvale lisandunud krüptiliste sümbolite kasutamine. Mis sõnumit nimetamata jätmine ja salasümbolid tegelikult edastada püüavad?

12. märtsil esietendus Von Krahli Teatris Juhan Ulfsaki lavastus „Pigem ei”. Vasakult Ingmar Jõela, Lauri Lagle, Mari Abel ja Jörgen Liik. Foto: Herkko Labi

Bartleby jälgedes

Lugu sellest, kuidas Herman Melville’i praeguseks 170 aasta vanune jutustus keeldumisest muutus kultuuriliselt igiaktuaalseks.

;paranoia veerg. Kiri: näppamine ja nihe

Ma tõstsin oma prillid otsaesisele ja unustasin nad sinna. Kui tahtsin lugeda, ei näinud ma enam sõnagi, sest ei leidnud prille. (Miks, pole siinkohal oluline.) Prillide asukoha nihkumine mõjus nagu sümboolne näppamisakt. Ja pole teada, kas selle taga oli kuri demiurg või vemmalsäär-trikster.

Galerii: UIT 2014

Teist aastat toimunud helge linnafestival UIT haaras suure õhinaga külastajal käest ja jooksis mänguliselt avastama seda Tartut, kuhu keegi naljalt igapäevatoimetusi tehes ei satu. Ümbritseval hoolikalt silma peal hoides võis neljal päeval punaseid plakateid ja neil ilutsevaid siredaid musti sääri jälitades leida nii mõndagi põnevat ja silmailu pakkuvat.

Kirjandus on keele omavoli

Mis on eksperimentaalkirjandus, kuidas seda mõista ja miks peaks see huvitama kedagi teist peale eksp-kirjanike endi? Müürileht alustab koostöös ;paranoia kirjastusega Eesti esimese eksperimentaalkirjandust käsitleva veeruga, et murendada ja kummutada valdkonda ümbritsevaid kivistunud arusaamu ning teadmatusest tulenevaid müüte. Eksp-kirjanduse keelest ning retseptsioonist Eestis räägib ;paranoia asutaja kiwa.