Müürileht

Munandivähist saab ja peab kunsti tegema, ent see ei saa sündida enne, kui me hakkame vähist uuel moel mõtlema.

Sel kevadel on Tartus võimalus osaleda lugemisrühmas, mille fookuses on soouuringud kohalikus postovetlikus ühiskonnas. Järgmine kogunemine toimub sel pühapäeval, 26. märtsil kell 18 aadressil Jakobi 2-337 ning lugemisele võetakse Anu Naruski artikkel „Eesti naised ja ratsionaalsed valikud”.

Soome koreograafi ja lavastaja Ari Nummise loodud ja lavale seatud „Petroskoi”, mis on näinud prožektorivalgust juba Tamperes ja Rakveres, asustatakse peagi ümber järgmistele Maarjamaa lavadele. Kuigi lavastuse koesse on lõimitud küllap Soomes teravaina mõjuvaid poliitilisi ja ajaloolisi viiteid, söandan uskuda, et valusad ja vaimukad variatsioonid oma ja võõra vastanduse teemal on kõnekad ka Eestis.

Tudengite Teatripäevad kinnitasid, et harrastusteatri viljelemine ei ole pelgalt tegelemine millegagi, mis ainult paistab nagu teater. Harrastusteatrit tuleb alati vaadata „päristeatri” vaatenurgast, vastasel juhul võib alahinnata midagi, mis vääriks tingimusteta tunnustust, või lubada laiskust seal, kus on potentsiaali.

Festival Kuldne Mask tõi juba üheksandat korda Eestisse rahvuslikke teatripreemiaid pälvinud Venemaa lavastused. 14.–24. oktoobrini mängiti erinevates Tallinna teatrites kokku viit tunnustatud lavastust. Mirt Kruusmaa ja Liisa Pool käisid etendustel ja üritavad kahest erinevast kogemusest luua tervikliku festivaliülevaate.

Ajend: 14. septembril esietenduvad Von Krahlis Sarah Kane’i näidendid „Puhastatud” ja „4.48 psühhoos”. Kaht erinevat lavastust soovitatakse vaadata ühel õhtul.

Anne Türnpu kujundlikkuse ja tervikliku narratiivi vahel balansseerivat lavastust „Metsik urisev õnn” on liigitatud noorsooteatriks, mis mõistagi on paljuski õigustatud, ent näib seda olevat pigem eeldusel, et teatritükki on vaja ilmtingimata kategooriasse panna. Laval avanev mäng on mõõtmetelt hulga avaram, haarates lõpupaatoses enda alla koguni kosmilise ruumi.