Müürileht

...Riste Lehari on vabakutseline copywriter, keda huvitavad kultuur ja keskkonnad, mis meid ümbritsevad. Eriti hindab...

...Riste Lehari on vabakutseline copywriter, novellikogu “kafe” autor ja TÜ linnakorralduse magistrant.

Täna, 11. oktoobril kell 20 toob Estonian Funk Embassy erisaade helis R2e otse-eetrisse ja pildis Menu ERR portaali ning R2e Facebooki tantsuringi koos breik- ja hiphop tantsijatega Eestist, Venemaalt ja Sloveeniast.

Ehkki Elektriteatri fuajees ei praksu masinas plaksumais ja saali minnakse pigemini teetassi või veinipokaaliga, on Tartu ainsal art house tüüpi kinol märtsikuus täitumas viies tegutsemisaasta, mille jooksul on vaatajaid kostitatud pea 700 erineva filmiga. Sünnipäevaeelset peo- ja filmijuttu ajasid Elektriteatri visionäär Andres Kauts, programmijuht Elo Vilks ja kujundav projektsionist Mihkel Salk.

Oliver Grimballi rikkus peitub sujuvas, siduvas ja kõiketeadvas sõnavoos, mis võib põhimõtteliselt musta mehe kohalikus paranoiaühiskonnaski valgeks rääkida, kuid sealjuures ei muutu poeet ja sõnamängija jutlustajaks, vaid säilitab neutraliteedi, kõlades kajana tundras – otsusta ise, kas need on sellel üksikul rännakul eksitavad hääled su peas või kõnetab sind sellisel kujul su enda südamehääl.

It's the Eurovision final; this is the last thing I want to spend my Saturday night with and so I turn off the freakshow on the telly. I slip on Uku Kuut's Estonian Funk, crank up the bass and let myself be gently carried away by the Umblu prelude “Angel”.

Juba möödunud aasta septembris Uku plaadifirma Big Tree Studios alt üsna ootamatult ja ilma suurema kärata ilmunud kogumik Big Tree stuudios valminud lugude remiksidega kätkeb minu jaoks seda visiooni Eestist, mida mina oma kodumaas rohkem näha tahaksin – kavalat enesekindlust ja iseenesestmõistetavalt iseteadlikku funk’i.

Ariel Pink has been one of those (increasingly numerous) artists for me whose concept(s) are considerably more exciting than the execution itself. And I’m one of those people in Pink’s (numerous? or dwindling?) audience who finds his lo-fi records more interesting even though I’m not particularly keen on lo-fi in general.

The story of this band and this album can be told as a storyline for an imaginary Scandinavian horror flick – a group of drug abusing hippies go to the woods to find equilibrium, and then...

What makes a good band great? When the collective unconscious gets channeled, inexplicably they are singing directly to you. Somehow your innermost thoughts are bursting from the face of someone better looking and more alive than you. Then you know its love and you found your band.

Selle bändi ja plaadi lugu võib jutustada justkui kujuteldava Skandinaavia õudusfilmi süžeed – seltskond hipisid läheb droogidest põhjustatud läbipõlemise järel metsa sisemist tasakaalu otsima ja siis...

The emphasis put on music in films recently seems more and more notable.