Nagu ikka, panustab Müürileht eesti rahva kultuurilisse harimisse tänavugi suvise raamatuhoroskoobiga, et iga tähemärk leiaks ilmuva lektüüri muljetavaldavast hulgast üles just endale sobivaimad teosed!
„Kelle seinal sooviksid veeta päeva kärbsena?” küsitakse ikka, kui tahetakse teada, kes sind inspireerib või kelle ellu sooviksid piiluda. Muusik manna avab meile heatahtlikult akna ning jutustab pungist, haavade lahtilaulmisest ja sellest, kuidas muusikat ei saa teha valesti.
Audio
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord kolasime kunstnik Alexei Gordiniga mööda mahajäetud maju.
Milliste identiteediküsimustega tegeletakse teisel pool polaarjoont?
Kolm noort kunstnikku otsustasid, et võtavad end alasti ja kaevavad oma kunstiõpingute magistritöös lahti väga isiklikud kohad. Millest räägivad vägivallast võrsunud teosed ja kunstipraktikad?
Lapse asukohta tuvastada võimaldavaid vahendeid ja mobiilirakendusi reklaamitakse lapsevanematele turvalisuse ja vabaduse sildi all, kuid avalikult pole arutatud, mis võib olla jälgimisseadmete kasutamise negatiivne mõju. Kas minna lihtsalt vooluga kaasa ja jälgida oma lapse tegevust, sest see tekitab kontrollitunnet?
Kuidas tunda end väärtuslikuna maailmas, kus edu mõõtühikuteks on töö ja selle eest saadav tasu? Vastuse sellele võib saada aasta tööturult eemal viibides.
Kuidas lahendada tööalaseid, koolikeskkonnas juhtunud või ka perekondlikke konflikte tõhusamalt ja püsivamalt, kui seda võimaldab karistuskeskne õigussüsteem? Paotame ust taastava õiguse maailma, kus esikohal on kogukondlike suhete ja turvatunde taastamine.
Kuidas jätta mitte midagi ütlemata tähendusrikast muljet? Kuidas hinnatud meediaväljaandeid kiiresti loojakarja saata? Kuidas apoliitilisuse taha peitudes tsensuuri kehtestada? Räägime täitetööstuse viimastest arengutest.
Audio
Audio
Audio
Audio
Sekspoe Naked Love kaasasutajad Riina Ries ja Tiina-Mall Vannastu koostasid kümme küsimust, millele mõelda enne avalikus kohas nahistamist.
Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.
Eesti suvi on löönud ukse mõlema jalaga lahti, pooleaastase hallusega harjunud inimeses pitsitab aga päikesepaisteliste päevadega jätkuvalt surve olla õues. Mõned festivalid on juba möödas, ent üksjagu üritusi ootab ees.
Carolina Pihelgase lühiromaanis "Lõikejoon" kontrollivad lähisuhtevägivallast võrsunud traumad muu hulgas tegelase keskkonnataju ning loovad tekstist õrna ja äreva sisemonoloogi.
Uue tehnoloogia tulekuga kunstis on kaasnenud ajalooliselt alati vastuolusid. Nii mõjutab ka tehisintellekt tänapäeva moekunsti, võimaldades luua innovaatilisi disaine kiiremini kui kunagi varem. Kas selline tehnoloogiline areng rikastab või ohustab traditsioonilist loovust?
„Metsikud bitid” on tehnoloogilise kunsti näitus, kus on eksponeeritud 15 läbi Lõuna-Eesti looduse kulgevat teost. Näitus on sündinud Maajaama tehnoloogilise kunstitalu residentuuridest ja esindatud on nii eesti kui ka väliskunstnike eriilmelised teosed, mis käsitlevad meie suhet looduse ja tehnoloogiaga.
„Rahamaa”, Eesti Draamateater. Autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, helilooja Maria Faust, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Priidu Adlas, videorežissöör Ove Musting. Mängivad Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler jt.
Helilooja Gregor Kulla tahab, et tema loomingu suurim mõjutaja oleks kujutlusvõime.
Audio
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Sel korral anname sõna muusikaeksportijale ning 2024. aasta muusikaettevõtluse auhindadel aasta mänedžeriks valitud Marili Jõgile.
Maikuus toimus Tier Musicu muusika sünkroonimise laager, kus said kokku 16 heliloojat, produtsenti ja artisti nii Eestist kui ka välismaalt, et kirjutada muusikat tootmises olevatele filmidele ja telesarjadele. Stuudiosessioone juhtisid kaks muusikanõustajat, üks neist Thore Garberg, kellelt uurisime, mida hõlmab muusikanõustamine.
