Klass tuleb tagasi. Immigratsioonivastased rahutused, paremäärmuslike poliitiliste jõudude esiletõus, kärped avalikus sektoris – need on kõik ühiskonna klassistumise sümptomid, mille mõtestamiseks tuleks kirjeldada kapitalismi ilma roosade prillideta. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis?
Kas olukorras, kus 70% Eesti tudengitest on sunnitud õpingute kõrvalt töötama, saab neilt ikka nõuda üheks eksamiks 10 000 lehekülje läbilugemist, abstraktseid akadeemilisi ambitsioone ja soovi end vaimselt teostada? Võib-olla peidab ebavõrdsuse juur end nimelt kõrghariduse rahastamises?
Kuidas tajuda enese klassikuuluvust ja -päritolu, kui sellega kaasneb vastuoluline mahajätmise, samastumise, kohanemise ja häbi ring.
Kas keelekasutus ütleb midagi meie klassikuuluvuse kohta? Või kas klassikuuluvus dikteerib meie keelt? Kuidas aga uurida klassi ja keele seoseid minevikus ja tänapäeval?
Praegu Eestis tegutsevad loomakaitseorganisatsioonid on kõik rajatud 21. sajandil, mistõttu võib kergesti tekkida väärarusaam, et loomakaitse on läbinisti uus ja moodne nähtus, mis on imporditud siia taasiseseisvumise järel ühes kõige muu läänelikuga. Tegelikult see aga nii ei ole – Eestis oli ka enne teist maailmasõda olemas mõjukas ja aktiivne loomakaitseliikumine, mille juured ulatuvad 19. sajandisse.
Mida tähendab tööst võõrandumine? Kuidas taaskehtestab ennast tööideoloogia? Mismoodi pääseb tööline teda rõhuva süsteemi hammasrataste vahelt? Mida kujutab endast ökomarksism?
Gentrifikatsioon ehk väljatõrjumine avaldub Eestis eelkõige taskukohaste teenuste kadumises. On kindlad sammud, millega seda ohjata ning luua kvaliteetseid kättesaadavaid elamispindu, mis vähendavad klassilõhesid.
McDonald’si Twitteri konto, toidupoodide lahingud ja Eestlaste Kolmnurk – võtame ette sotsiaalmeedia fenomenid, TikToki live’id, suunamudijad ja meemid ning vaatame, kuidas avaldub klassi kontseptsioon ühiskonna (kõver)peeglis – (Eesti) sotsiaalmeedias.
Lüüriliste indie- ja seikluslike sündihittide pooles tuntud lõunanaabrid bändist Carnival Youth naasevad sel laupäeval Eestisse, et anda kontsert lokaalis Uus Laine. Uurisime, milliseid muutuseid on kaksteist aastat bänditegemist nende ellu toonud ning millised on nende lemmikud läti filmid.
Video
Audio
Audio
Audio
Audio
Kolm stseeni esimese Eesti elust, mis näitavad, et ka edasijõudnud pole tegelikult kohale jõudnud, sest hea elu sümbolid on vahepeal ümber defineeritud.
Võimalik, et üks kõige sagedasemini esinev sõna „Peenras” on „mina”: esil on minu kogemus, mind ümbritsev, minu kohtumised, minu kaemused, minu lapsepõlv.
On aeg mõista, et noorte intellektuaalne väärtus ei sõltu sellest, mille nad on otsustanud kooli selga panna.
Hakkavad veskit ehitama, taevas kukub alla, vesi neelab maa.
Hiiglaslikud silmamunad, antropomorfsed mehikesed ja badass’id närilised – koomiksilikust lowbrow-esteetikast välja kasvanud põrandaaluste loomeinimeste kogukond Ajuokse pakub kodu kunstile, mis ei võta end liiga tõsiselt.
Video
Kümme aastat pärast Trentemølleri esimest kontserti siinmail, esineb taani tumedate elektrooniliste helimaastike ja unenäolise shoegaze’i maestro 18. oktoobril taas Tallinnas Helitehases, et esitleda oma uut albumit „Dreamweaver”.
Audio
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, domineeriv neoliberaalne ideoloogia ja idee „ajaloo lõpust” käisid suurepäraselt kokku veendumusega „klassi surmast”, ometi võib klassiteadvuse mõiste ja klassidünaamika jätkuv analüüs osutuda produktiivseks just praegu aktuaalsetes kontekstides.
Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.
Marxi nime suhu võtmise eest lajatatakse Eestis valusalt. Lajatavad inimesed, kelle jaoks marksism tähendab loomavaguneid ja koonduslaagreid. Nii ei saagi kritiseerida kapitalistliku süsteemi pimekohti, millele Marx osutas. Ometi on tema kriitika relevantne ka tänapäeval.
Kitarrist ja laulukirjutaja Mariin Kallikorm, kes teeb kaasa nii Tricky live-bändis kui ka Zoë Meadi projektis Wyldest, pani suve hakul kokku enda dream pop’i koosluse mariin k., kellega antakse uuel aastal välja debüütplaat „rose skin”.
Video
