
Filmikriitikute suleproov 2025: utoopiad ja düstoopiad
See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!
Millal rääkisid viimati taimedest? Selliseid vestlusi võib isegi parima tahtmise korral olla raske pidada, sest sõnavara taimede kirjeldamiseks on etnobotaanikute väitel kokku kuivanud.
8.–16. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 7. heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE (lühend õppekava ingliskeelsest nimest „Composition and Music Technology”), mis keskendub sel korral vaimsele tervisele. EMTA õppejõud Einike Leppik ja Paolo Girol räägivad programmist ja sellest, kuidas helilooming saaks vaimset tervist toetada.
Milkgirl373 avab armastuse kabineti toimikud, võtab ette oma eksid, crush’id ja peas loodud armastuslood ning otsib teed nüüdisaegse kohtingukultuuri labürindis. Ikka selleks, et teha ruumi uutele ning pakkuda ka teile võimalust olla vähem „XD” ja rohkem „🩷”.
Eelmisel nädalal jõudis kinodesse dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi”, mille režissöör Margit Lillak on varem eesti vaatajate teadvusesse jõudnud linateosega „Südamering”. Uurime, mis tunne oli elada kaamerasilma all ja missugused dilemmad tekkisid teismelise elust filmi tehes.
Non Grata juhtfiguur Al Paldrok toob intervjuus välja paradoksi, et demokraatlikud riigid võivad rakendada enesepiirangute tõttu rangemat tsensuuri kui autoritaarsed režiimid, ning kritiseerib seda, et teater ja tants on kaaperdanud performance-kunsti mõiste.
1970. ja 1980. aastatel kerkis kohalikku kirjanduspilti kurikuulus olmekirjanduse žanr, üks neid, mida lugejad lugesid, kuid kriitikud põlgasid. Kas Andra Teede ja Kristiina Ehini 2024. aastal ilmunud romaanide puhul võiks olla kohane – või üldse sünnis – rääkida olmekirjanduse elementidest ja kui, siis kas õnnestub hoiduda kunagistest negatiivsetest konnotatsioonidest?
Kollektiiv, leibel ja peosari Shelter, mis tõstab esile erinevate riikide muusikatraditsioone ja kaasaegseid kõlasid põimivat klubimuusikat, tähistab sel reedel, 18. aprillil HALLis ja kvääriklubis HUNGR 3. sünnipäeva.
Nõusoleku küsimine võib tekitada ebamugavust ja häbi, sest see eeldab haavatavust, milleks kõik ei pruugi valmis olla. Jagame nõuandeid nõusolekuhirmude ületamiseks.
Popkultuuriankeet kaardistab ajavaimu ja nähtusi Eesti ning muu maailma kultuuris, õitsegu need siis nurgatagustes või suuremate masside seas. Sel korral hindab popkultuuri hetkeseisu oma kõikenägeva silmaga dräägiartist Delfi Oraakel.
Eesti vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld” näib olevat tänapäeva üha valjenevas ühiskonnas aegunud. Maailm on kujundatud ekstravertidele, kelle kõrval jäävad tasasemad hääled kuulmata. Vaikuses võib aga nii mõnigi kord peituda jõud.
Kui Uru Valterit olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda.
Saara Lotta Linno magab hiiglaslike kangastelgede külje all rohelisel kušetil, jalad kasvuvaludes.
Äsja leibeli Glitch Please alt kahepoolse singli „Moth / Mellite” välja andnud Sander Saarmetsa, kes tegutseb artistinime V4R1 all, huvitab, kuidas helid kuulajat kehaliselt mõjutavad.
Sigrid Savi püüab jäädvustada päriselu loomulikku kaootilist struktureerimatust.
Paavli Kultuurivabrik tähistab 30.–31. maini oma teist sünnipäeva kahepäevase minifestivaliga, kus astuvad üles artistid nii Eestist, Ameerikast, Ühendkuningriikidest, Hispaaniast, Leedust kui ka Saksamaalt.
„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord selgitame, millest tühikäik on tingitud ja kellele on see kasulik.