Palume end üles anda kõikvõimalikel eestvedajatel ja sädeinimestel. Motivatsioonikõne asemel analüüsime, mis on viinud suure osa Eesti rahvast letargiaseisundisse ja kust võiks leida kaduma läinud ühiskondliku agentsuse.
Juba mõnda aega defineerib muusikasõprade aasta lõppu Spotify personaalne aastakokkuvõte ehk Spotify Wrapped, mille saab sõprade omaga võrdlemiseks ja enda maitse näitamiseks innukalt sotsiaalmeediasse paisata.
Taas on aeg vaadata tagasi möödunud aastaringile ja teha põhjapanevaid kokkuvõtteid. Mis teemad ja autorid huvitasid Müürilehe veebilugejaid lõppenud aastal enim? Paistab, et peamise märksõnana saab välja tuua vana hea klassiküsimuse!
Üüve-Lydia tabab Flexiga inimese ehedusotsingut ajas, kus kogeme end valgubatoonina poeriiulil või reklaamina Instagrami uudisvoos.
Möödunud aasta oli Iisraeli apartheidirežiimiks tunnistamise arengus märgiline, sest Palestiina okupatsiooni kuulutas palestiinlaste suhtes diskrimineerivaks ka Rahvusvaheline Kohus. Nüüd aga peame rääkima juba genotsiidist.
„Mootorsaed laulsid” püsib ennekõike Sander Marani suurel armastusel žanrikino vastu.
Paavli Kultuurivabriku programmijuhil ja festivali Dreamscape korraldajal Tanel Mütil on oskus meelitada Tallinnasse kõige värskema kõlaga DJsid, produtsente ja muusikuid, olgu nad siis uued tegijad või nüüdisaegsed klassikud. Seda joont hoiab ta ka oma DJ-settides, kus põimuvad sujuvalt mineviku-, oleviku- ja tulevikumuusika fragmendid, avatud meel ning eksperimentaalne lähenemine. Viimasel ajal serveerib ta seda kokteili oma värske alter ego DJ Shore Roadi nime alt.
Audio
Kuidas peegeldub meie keelekasutuses maailm, kus me parasjagu elame?
Pärast (loodetavasti) eriliselt hedonistlikke jõulu- ja aastavahetuspidustusi lubab aasta algus iseäranis rikkalikku kultuuriprogrammi nii kirjandus-, filmi-, kunsti-, teatri- kui ka pungientusiastidele, alljärgnevalt vaid väike, kuid vägagi hoolikalt kokku pandud valik lähinädalail toimuvast.
Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised.
Liberaalse demokraatia jaoks tundub aasta 2024 minevat ajalukku kui annus horribilis – aasta, mil kõik, mis sai valesti minna, ka läks.
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord valgustame, mida kujutab endast pärast Trumpi valimisvõitu Ameerikas laineid lööma hakanud 4B liikumine.
Audio
Audio
Audio
Audio
Juba üle 20 aasta biite kütnud Roma Vjazemski nime on saanud seostada aastate jooksul nii hiphopi, disko kui ka funk’iga. Juba mõnda aega troonib ta soolokäekirja aga „ambient’lik kolistamine”, nagu ta seda ise nimetab. Lisaks veab ta koos Madis Aesmaga lõbusa nimega duot Fruit Express ja koos Kristopher Luigendiga plaadifirmat SAD FUN. Vestlesime Romaga tema uue plaadi „Handlebar Tape” ilmumise koidikul.
Audio
Reedel, 10. jaanuaril toimub Uues Laines Davie Bowie loomingule pühendatud tribuutõhtu, mille tulu läheb Ukrainas rindele suunduva Medevac auto soetamiseks.
Eesti looduskaitseliikumiste ajaloo alguspunktiks pole fosforiidisõda. Siinmail hakati looduskaitsega tegelema samal ajal kui mujalgi maailmas. Seejuures oldi hästi kursis rahvusvaheliste arengutega ja väärtustati kultuuri rolli. Kõigest sellest annab tunnistust Tallinna deklaratsioon.
„Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast”, Von Krahli Teater. Lavastaja Jaak Prints, teksti autorid Eero Epner ja Aare Pilv, kunstnik Kristel Zimmer, helilooja Hendrik Kaljujärv. Osades Sergo Vares, Juhan Ulfsak, Liisa Saaremäel, Gert Raudsep, Karl Birnbaum, Edgar Vunš, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Markus Andreas Auling. Kaasa teevad Rahvusooper Estonia poistekoor ja dirigent Hirvo Surva. Lavastus valmis koostöös Delfi Meediaga. Esietendus 20. novembril 2024 Noblessneri Nobeli saalis.
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Krislin Ots, miks kutsusid tema, Micaela Saraceno ja Sten Palling ellu klubikultuurile keskenduva podcast’i „Culture Unseen”.
Video
Õnnepalu loomingulise tegevuse poolnaljaga blogimiseks nimetamine on üks viis tuua rõhutatult esile järjepidevust ja läbivat joont, mis tema tekstivoolu kindlalt ja katkematult ajas edasi kannab.
Müürileht TV aastalõpusaates on residentide Henri Särekanno ja Liisbeth Horni külalisteks kultuuriminister Heidy Purga, filmirežissöör Ivar Murd, kultuurikorraldaja ja DJ Tanel Mütt, kuraator-projektijuht Evelyn Raudsepp ja Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, kes vaatavad otsa möödunud kultuuriaastale. Lisaks kuuleb saates ennustusi Delfi Oraaklilt.
Video
Endises vanglas tegutsev kultuurikeskus Lukiškėse vangla 2.0 püüab näidata, kuidas kultuuri ja kunsti kaudu saab mõtestada ümber kohti, mis kannavad rasket ajaloolist taaka.
Ehkki nähtavasti võivad tehisintellektist vestluskaaslased (ehk nn surnud interneti asukad) juba praegugi inimeste üksildustunnet tuntavalt vähendada, ei tohiks jätta tähelepanuta sedagi, mis juturobotit tegelikult motiveerib ja mida see inimkasutaja jaoks muudab. Kuidas aga seostuvad kõnealused vestlused robotiga ca 3000 aasta vanuse akadikeelse tekstiga?
Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised.
